Patsient suri arsti rumaluse tõttu

Lahkunu tütar Jelena Gužova ja tütremees Viktor Gužov pöördusid Den za Dnjom-i, kui Ljubov Grigorjeva oli veel elus, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom. Jelena oli mures ema tervise pärast, sest märtsis tekkis tal tugev köha, hakkas raskelt hingama ning magada sai ainult istudes maksimum kolm tundi. 17. märtsil hakkas Ljubovil nii paha, et sugulased kutsusid kiirabi. Viktori sõnul kahtlustasid meedikud haigel kardiogrammi järgi probleeme südamega ning soovitasid külastada perearsti.

Doktor Reet Järve juurde, kes jälgis tema tervist aastast 1992, tuli Grigorjeva 26. märtsil. Vastavalt sel päeval tehtud kirjutisele ambulatoorses kaardis olid tema süda ja kopsud korras. Samal päeval helistas Grigorjeva tütrele ja rääkis, et doktor seletas tema halba tervist tavalise külmetusega.

Viie päeva pärast viidi kopsuturse, tugevate südametöö rikete ja hüperglükeemiaga (suhkrunäit ületas normi 8 korda) Grigorjeva Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse. Samal päeval tuvastati haigel aordisuistiku kitsenemise tugev aste. 2. ja 5. aprillil elas Ljubov üle kliinilise surma ja pärast teist reanimeerimist ei õnnestunud meedikutel teda teadvusele tuua. 13. aprillil ta suri.

Tütar Jelena soovis teada saada ema diagnoosi, kuid lahkunut ravinud kardioloog Marina Sungalovskaja vältis kohtumisi lahkunu sugulastega. Ta oli ka haigusloo koopia väljastamise vastu, viidates patsiendi andmete konfidentsiaalsusele. Viktoril õnnestus vormistada haigla kantseleis vastav avaldus ning kahe nädala möödudes sai dokumente (206 lehte!) näidata ka Den za Dnjom-i toimetuses.

16. aprillil õnnestus lehe ajakirjanikul viibida Viktori ja doktor Sungalovskaja vestluse juures, mille käigus väitis arst, et Ljubovi surma põhjuseks oli diagnoosimata jäänud stenoos, mida tõestavad ka lahkamise tulemused. "Stenoos kujunes aastaid ja oli praktiliselt eluga kokkusobimatu," konstateeris arst. "Teisi sõnu saabus patsient haiglasse, olles suremas." Küsimusele, kas patsiendil oli šansse ellu jääda, vastas kardioloog: "Muidugi mitte." Huvitav on see, et Grigorjeva südameuuring 2003. aastal ei avastanud mingeid probleeme.

Viktor jätkas asja tagamaa uurimist ning kui järjekordselt küsis Sungalovskajalt ämma surma põhjuste kohta, vastas kardioloog ootamatult: "Kas Te soovite skandaali?" Arst keeldus lehele ametlikku kommentaari andmast, vaatamata vestluse heakskiitmisele haigla pressiesindaja Inga Lilli poolt, ning teatas, et vastab vaid Terviseameti järelvalveosakonna ametlikele päringutele.

Haigusloole peaks heitma valgust ambulatoorne kaart, kuid see, vastupidi, lisab segadust. Esiteks algab üksikasjalik dokumentatsioon alles 2001. aasta novembrist. Eelmiste aastate kohta on lühike väljavõte, mille järgi pöördus Grigorjeva arsti juurde vaid külmetusega ning tervelt kuus aastat polnud üldse haige. Vähe sellest - paljud kirjed kuuluvad tundmatutele arstidele: pole perekonnanimesid ega ameteid. Perearst Järve märgib kogu kaardi vältel, et patsiendi süda on korras.

Den za Dnjom palus teisi arste tutvuda doktor Järve poolt koostatud kaardiga. Perearst Nadežda Karjagina sõnul kohustavad kaardis kirjeldatud sümptomid saatma patsienti tegema kardiogrammi, kontrollima kopse ja südant. "Aordiklapi stenoos areneb 10-20 aastat," räägib arst. "Isegi kui sümptomid pole selgelt nähtavad, pidi arstil tööle hakkama intuitsioon, kui patsient teatas, et võib magada vaid istudes, mis on selge südamepuudulikkuse tunnus."