• OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,83%5 949,91
  • DOW 301,65%43 221,55
  • Nasdaq 2,45%19 511,23
  • FTSE 1001,21%8 301,13
  • Nikkei 2250,28%38 551,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,45
  • OMX Baltic0,69%282,9
  • OMX Riga0,5%876,1
  • OMX Tallinn0,99%1 784,39
  • OMX Vilnius0,53%1 110,02
  • S&P 5001,83%5 949,91
  • DOW 301,65%43 221,55
  • Nasdaq 2,45%19 511,23
  • FTSE 1001,21%8 301,13
  • Nikkei 2250,28%38 551,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,45
  • 22.06.07, 16:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Surma arvelt võib meditsiinis korralikku kasumit teenida

Eesti üks tuntumaid arste, Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna pärib Tallinna Linnavolikogus aru, miks on linnal kasulik osta meditsiiniteenust, täpsemalt haigete põetamist OÜlt Koduõde.
Viimane on teeninud omanikule 2005. a puhaskasumit ligi 1,5 mln kr. Kahtlemata on tegemist hiilgava majandustulemusega, kui arvestada kasumi ja käibe suhet, sest Koduõe käive moodustas 2005. a vaid veidi üle 7 mln kr.
OÜ Koduõde kuulub 100% Lasnamäe Tervisekeskusele, mis suutis 2005. a samas Koduõest 14 korda suurema ehk 101 mln kroonise käibe juures teenida vaid 2 mln kr kasumit. Seega tekkis Mardnal küsimus, kas ei maksa linn teenuse eest liiga palju, et Koduõde omadega nii külluslikult toime tuleb. Ta küsib ühtlasi, kas on kontrollitud Koduõele eraldatud raha kasutamist. Oma arupärimise esitas Mardna mitte ametniku, vaid sõltumatu linnakodanikuna.
Koduõe näol on tegemist ettevõttega, mille õed käivad kodudes ravimas peamiselt kroonilisi haigeid ja surijaid, sealhulgas Tallinnale kuuluva Iru hooldekodu patsiente. Osaliselt maksab selle eest Koduõele haigekassa, osaliselt (30% kuludest) Tallinna linn. Segadus, mida nüüd otsapidi linnavolikogus arutatakse, sai alguse Eesti Ekspressis ilmunud 500 dividendimiljonäri edetabelist. Arstidest troonis seal kõige suurema osanikutuluga naistearst ja kunstliku viljastamise guru Andrei Sõritsa oma 3,5 mln krooniga. Tabelisse jõudis 1,5 mln krooniga aga ka ärimees Jaanus Vool, üks koduõendusteenuse ellukutsujatest, kes kuulub praegu Koduõe omaniku, Lasnamäe Tervisekeskuse nõukogusse ja selle põhiomaniku, OÜ Landgate juhatusse. Äriregistri andmetel on kroonilisi haigeid ja surijaid põetav OÜ Koduõde kõige kasumlikum äri, mis Jaanus Vooliga seotud. Temale kuuluv, meditsiinitehnikat müüv Apex Medicus teenis 2005. a vaid pool miljonit kr kasumit, ehk kolm korda vähem kui Koduõde.
Igal juhul on tegemist haruldase kokkusattumusega: Apex Medicusest on omanik Jaanus Vool otsustanud võtta välja täpselt sama suure summa, 1,48 mln kr, kui on kasumina teeninud OÜ Koduõde.
Kui lugeda Koduõe juhataja Ilve-Teisi Remmeli vastuseid Den za Dnjom-i küsimustele, siis kumab neist läbi arvamus, et mõned vana kooli arstid ei soovi lihtsalt leppida uute tuultega tervishoiukorralduses. Remmel toonitab, et Eesti Ekspressi dividendimiljonäride edetabelit on meelevaldselt tõlgendatud ja et Jaanus Vooli dividendiallikaks on ikkagi meditsiinitehnikat müüv Apex Medicus, mitte Koduõde, mille dividende on otsustatud mitte välja võtta. Remmel väidab, et Tallinna linn maksab Koduõele vastavalt teenuse hinnakirjale ja see hinnakiri on kõigi jaoks ühesugune. Kuna vajadus on teenuse järele suur, siis on tema arvates loomulik, et Tallinna linn seda nende ettevõttelt tellib.
Kogu lugu Jaanus Vooli ja tema ettevõttega jätab aga doktor Mardna arvates õhku küsimuse, miks ei võiks hooldusasutus nagu näiteks Iru hooldekodu ise oma hoolealuseid ravida, ehk bürokraatlikult öeldes, hooldusteenust osutada - selle asemel, et seda teenust sisse osta. Meditsiinifirmad nagu Koduõde võiksid end pühendada patsientide ravimisele kodudes, mitte hooldusasutustes. Miks aga Iru hooldekodu ise ei suuda või ei taha oma hoolealustega hakkama saada - selles nähakse probleeme seadusandluses. Lihtsamalt öeldes: riiklikul tasemel ei ole lahendatud küsimust, kuidas hooldekodud peaksid oma patsiente meditsiiniliselt teenindama. Doktor Peeter Mardna väitel ei tohi hooldusasutus vastavalt praegusele seadusandlusele ise õendus- või arstiteenust osutada. Seetõttu soovibki ta, et Tallinna linnavalitsus astuks samme, et seadustes tehtaks muudatusi.

Seotud lood

Uudised
  • 07.08.07, 18:32
Meditsiinis on viga keeruline tuvastada
Esimese poole aastaga laekus arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonile 35 kaebust, millest 9 puhul leidis komisjon, et arst on patsienti ravides eksinud.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.01.25, 11:33
Dubai kinnisvaraturu mull ei lõhkenud, nagu ennustati
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele