Meditsiinis on viga keeruline tuvastada

Kuna Eestis teevad patsiendid aastas arsti juurde viis miljonit visiiti ja haiglaravi saab umbes 250 000 inimest, siis nende arvude juures ei ole tervishoiuameti hinnangul arstide eksimisnumbrid suured, kirjutas Põhjarannik. Mullu näiteks laekus komisjonile aasta jooksul 78 kaebust, millest arstlik viga avastati 20 juhul.

Aga loomulikult ei kajastu neis numbrites statistika, kus arst on küll eksinud, ent kannatanu pole kaebust esitanud. Tervishoiuameti hinnangul lahenebki enamik vaidlusi juba haigla ja patsiendi või tema lähedaste vahel.

Meditsiin on teema, millest väga paljud tahavad midagi arvata, ehkki enamik sõnavõtjaid ei ole asjatundjad. Ja siin ongi põhjus, miks tavainimesel on keeruline hinnata või tõestada, et üks või teine arst ravis teda või tema lähedast valesti.

Harva jõuavad sellised vaidlused ka kohtuni. Viimastest laia vastukaja leidnud kohtuasjadest ei meenu aga, et otsus oleks tehtud kannatanu või hageja kasuks. Kui Ida-Viru kohtuasjadest rääkida, siis juhtum, kus Ida-Viru keskhaigla naistearsti süüdistati sündimata lapse surma põhjustamises, lõppes sellega, et prokurör loobus süüdistusest. Teises loos pidi naine, kes Narva haigla töötaja süül oma tütre kaotas ning kaht alaealist last kasvatama jäi, kohtu otsuse järgi hakkama haiglale veel õigusabikulusid maksma. Haigla teatas lõpuks siiski, et ei nõua seda raha.

Nii nagu igas eluvaldkonnas, eksivad ka arstid, sest nemadki on inimesed. Dramaatiliseks teeb selle aga asjaolu, et eksimise tagajärjed võivad olla väga traagilised, samas kui viga võibki jääda tuvastamata-tõestamata. Sest peale meedikute endi ei oska seda keegi teha.