Pärast 1. jaanuaril jõustunud
kaitseväeseaduse muudatust makstakse igale hukkunud sõduri perele võrdse
suurusega hüvitist.
2004. aasta oktoobris ehk pärast seda, kui Eesti oli kaotanud oma teise sõduri Iraagis, otsustas valitsus suurendada kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi, suurendades ka missioonil hukkunud kaitseväelase lähedastele makstavat toetust, kirjutas SL Õhtuleht.
Selle aasta algusest ei sõltu hüvitis enam hukkunu palgast, vaid on kõigile võrdne – 150 Eesti keskmist palka.
Muudatuse kiitis heaks eelmine kaitseminister, riigikogu liige ja rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi, kelle sõnul oli selleks kaks põhjust: esiteks saavad sõdurid nüüd missioonil rohkem päevaraha kui palka, ja teiseks tekkisid varem hüvitise maksmisel liiga suured erinevused sõltuvalt sõduri palgast, auastmest ja piirkonna riskikoefitsiendist.
Et keskmine brutopalk käesoleva aasta esimeses kvartalis oli 10 322 krooni, on hüvitis praegu 1,5 miljonit krooni.
Seotud lood
Kabuli pommiplahvatuses sai meedia andmetel
surma ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli endine ihukaitsja.
Hommikul langes Afganistanis NATO juhitud
operatsioonil teenistusülesandeid täites kaks demineerimismeeskonna
kaitseväelast, vahendas ETV 24.
Afganistanis nädalavahetusel haavata saanud
neljast Eesti kaitseväelasest kolm viidi eile Suurbritanniasse ravile ja tuuakse
kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa sõnul esimesel võimalusel
kodumaale tagasi.
Afganistan valmistas 2006. aastal oopiumit
tervelt 49% rohkem kui eelmisel aastal ja tõstis oopiumitootmise maailmas
järjekordsele rekordtasemele.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.