Kas pärast haigutamist tundub olek värskem?
New Yorgi State'i ülikooli psühholoogid Andrew ja Gordon Gallup ütlevad, et
selleks me haigutamegi - haigutuse ajal saab aju rohkem verd ja värskust.
Aga miks haigutamine on nakkav? Gordon Gallupi sõnul on inimeselt inimesele nakkav haigutamine mõjutatud empaatiavõimest, mis hoolitseb selle eest, et terve rühm oleks valvas, kirjutas New Scientist. Seega aitavad klassiruumis või koosolekul tekkivad haigutushood kõigi osalejate vaimu virgena hoida.
Psühholoogid jälgisid 44 kolledžitudengit, keda pandi ükshaaval vaatama filmis haigutavaid inimesi. Seejärel loeti üle, mitu korda iga tudeng haigutas. Tudengeil paluti sisse ja välja hingata kas suu kaudu, nina kaudu, suu kaudu, kui nina oli kinni või siis hingata normaalselt.
Pooled tudengitest, kellel oli palutud hingata kas normaalselt või suu kaudu, haigutasid, kui nägid filmis haigutavat inimest. Neid, kel paluti hingata nina kaudu, haigutavate inimeste vaatamine haigutama ei ajanud. Samuti ei haigutanud filmi peale ka need katseisikud, kel paluti otsimiku vastas hoida külma eset, samas need, kelle otsmikul hoiti toatemperatuuril eset, haigutasid.
"Ninakoopa veresooned saadavad ajusse jahedamat verd, seega nina kaudu hingamine või otsmikul jaheda eseme hoidmine jahutab aju ning välistab haigutamisvajaduse," ütles Gordon Gallup. Tema väitel ergutab jahedus aju tööd ning väide, et haigutamisel on seos magamajäämisega on vale. "Haigutamine on une vastand," ütles ta.
."Langevarjurid haigutavad enne hüpet," ütles Marylandi ülikooli teadlane Robert Provine. "Haigutamine annab märku, et ollakse täiesti ärkvel ning aju on valmisolekus."
Seotud lood
Töötajate ja teenindajate nädalavahetuste
jooksul kogunenud "unedefitsiit" maksab Suurbritaania majandusele 2,8 miljardit
krooni aastas.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?