Dollar langes tänase hommikuga euro suhtes
pea rekordtasemele, naelsterlingi suhtes saavutaski valuuta viimase 26 aasta
madalaima taseme.
Languse põhjuseks peetakse seda, et spekulatsioonid intressitõusu kohta on Euroopas tõenäolisemad kui USAs, vahendas Rootsi majandusportaal di.se.
"On olemas risk, et dollarile avaldatakse jätkuvalt survet. Nii Euroopa Keskpank kui ka Bank of England kavatsevad intressimäärasid veelgi tõsta," ütles Australian New Zeeland Banking Groupi esindaja Tony Morriss Bloombergile.
"Tähelepanu kese on Bank of Englandil, kus on oodata baasintressimäära tõstmist 5,75 protsendile. Me ei usu, et Euroopa Keskpank sel korral intressimäära tõstab, kuid ilmselt tõstetakse seda septembris, seega võib oodata, et euro tõuseb lähiajal taas dollari suhtes oma läbi aegade kõrgeima taseme piirile," lisas ta.
USA rahandusminister Henry Paulson ütles esmaspäeval, et siseturg on "põhja kätte saanud või selle lähedal" ning et probleem mõjutab oluliselt kogu majandust, vahendas Reuters.
Dollari languse pärast on muret väljendanud ka Prantsusmaa värske president Nicolas Sarkozy. "Kui dollar langeb euro suhtes 33%, kuidas suudavad siis meie ettevõtted produktiivsuse poolest konkureerida, kui nad on konkurentsijõu kaotanud ebaseaduslikul moel maailma teiste valuutade hinna poliitilise juhtimise tõttu?" küsis ta ühes kõnes Strasbourg'is.
"Vaadake, mida on teinud USA dollariga, hiinlased jüaaniga ja jaapanlased jeeniga," lisas ta.
Seotud lood
USA tuntud ökonomist ja USA keskpanga
endine juht Allan Greenspan ütles, et rubla on kindlam valuuta kui dollar.
Dollariga võrreldes on euro tähtsus
maailmas mõnevõrra järgi andnud - juhtiv valuuta on jätkuvalt USA dollar,
kirjutab Euroopa Keskpank oma ülevaates euro rahvusvahelisest rollist.
Suprema varahaldusstrateeg Peeter Koppel
ütles tänasel investeerimishommikul, et spekulandid panustavad viimasel ajal
jõuliselt USA dollari vastu ja euro poolt.
Eelmisel nädalal euro suhtes rekordmadalale
langenud dollari hind pigistab otseselt dollaririikidesse eksportijaid, kuid
kaudselt seab löögi alla kõik eksportivad ettevõtted.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.