Huvitavaid seiku seoses Nobeli auhinnaga

Novaator avaldab alljärgnevalt valiku selle auhinnaga seotud huvitavatest seikadest.

1. Alfred Nobeli kuulsaim leiutis on kahtlemata dünamiit. Nobel oli oma elu lõpupoole sageli masendunud ja sügavas depressioonis. Arvatakse, et selle põhjuseks oli asjaolu, et tema destruktiivse iseloomuga leiutis ei tekitanud temas tunnet, et ta on maailma sellega kuidagi paremaks muutnud, pigem vastupidi. Ehk seetõttu panigi ta oma testamenti kirja soovi, et tema varandust kasutatakse igaaastaselt nende inimeste tunnustamiseks, kes on maailma paremaks muutnud.

2. Ajal, mil Nobel suri, valitses Rootsit kuningas Oscar II, kes üritas veenda Alfredi nõbu Emanueli, et see prooviks muuta hullu filantroobi testamenti. "See on teie kohus oma õdede ja vendade ees," ütles kuningas. Õnneks nii siiski ei läinud.

3. Nobeli auhinna nominente ei avaldata. Kogu sellealane dokumentatsioon on avalikkusele kättesaamatu järgneva 50 aasta vältel.

4. Ehkki iseenda nimetamine tundub olevat ahvatlev mõte, ei tasu selle peale siiski tõsiselt mõtelda, sest iseenda kandidaadiks seadmine lükatakse automaatselt ilma igasuguse aruteluta tagasi.

5. Siiani on auhinna vääriliseks osutunud vaid 11 naist, kuid üks neist, Marie Curie, koguni kahel korral: füüsikas aastal 1903 ja keemias aastal 1911. Ka tema tütar Irene Joliot-Curie on Nobeli auhinnaga pärjatute seas. Tema pälvis auhinna keemias aastal 1935.

6. Kuigi naisi on auhinna saajate seas vähe, on nad siiski medalitel. Nimelt kaunistab keemia- ja füüsikaauhinna tagakülge palja ülakehaga naise figuur.

7. Curie pole siiski ainus, kes on võitnud auhinna kahel erineval alal. Samaga sai hakkama Linus Pauling, kes teadusalaste saavutuste eest pälvis 1954. aastal keemiaauhinna ning tuumakatsetuste vastase võitluse eest aastal 1962 ka rahuauhinna.

8. Meditsiiniauhinnast jäi Pauling aga ilma. Nimelt pakkus ta välja, et DNA struktuur on kolmikheeliksi kujuline. Õige vastus oleks olnud kaksikheeliks ja selle eest said meditsiiniauhinna James Watson, Francis Crick ja Maurice Wilkins aastal 1962.

9. Füüsik Lisa Meitneri teeneid tuumafüüsikas on väga raske ülehinnata ning kuuldavasti olevat ta koguni 13 korda üles seatud, kuid auhinda ta siiski kunagi ei saanud. Mõningaseks kompensatsiooniks on aga keemiline element järjenumbriga 109, mis just tema järgi meitneeriumiks nimetati.

10. Halvasti läks ka Mahatma Gandhil. Aastatel 1937–1948 esitati ta kokku viiel korral rahuauhinna saamiseks, kuid kätte ta seda siiski ei saanud, sest 1948. aastal ta mõrvati. Suure tõenäosusega oleks selle aasta rahuauhinna saanud just tema. Rootsi akadeemia isegi kaalus tõsiselt auhinna postuumset määramist, kuid loobus sellest siiski. Sel aastal rahuauhinda aga välja ei antudki.

11. Kui kaugele on teaduse nimel võimalik minna? Et tõestada oma hüpoteesi, mille pärast teda algul naeruvääristati, jõi Barry Marshall vedelikku, milles kasvasid bakterid Helicobacter pylori, mis tema arvates põhjustavad maohaavandeid.

12. Kes naerab nüüd? 2005. aastal omistati Marshallile ja tema kolleegile Robin Warrenile meditsiiniauhind avastuse eest, mis käsitleb Helicobacter pylori rolli maohaavandite tekkes.

13. Kui sa arvad, et Nobeli auhind on ikka liiga suur tükk, et selle poole püüelda, siis võid proovida Ig Nobeli auhinda. Tegemist on originaalse auhinna humoorika paroodiaga ning see antakse neile teadlastele, kelle uurimus ajab inimesed esmalt naerma, kuid võib seejärel pakkuda ainest ka mõningasteks mõtisklusteks. Näiteks 2006. aastal said füüsikaauhinna Basile Audoly ja Sebastien Neukirch töö eest, milles käsitleti küsimust, miks keetmata spageti murdmisel läheb ta sageli enamaks kui kaheks tükiks. Ivan R. Schwab uuris aga, miks rähnil peavalu ei esine.