Infoagentuur Novosti korraldas Eesti
ajakirjanikele kohtumise Vene mõjukate analüütikute ja poliitikutega. Venelaste
sõnumi kohaselt meile tanke saata ei plaani, präänikuid aga ka mitte.
Venemaa Efektiivse Poliitika Fondi peadirektor Kirill Tanajevi väitel on Vene poliitika Baltimaade suhtes ratsionaalne. Meid vaadatakse kui Euroopa Liidu osa, mistõttu suhetes Baltimaadega kerkivaid probleeme käsitletakse ELi probleemidena ja nendega tegeldakse Brüsseli kaudu, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Tanajev heitis kohtumisel Eesti poliitikutele ka ette, et venevastast retoorikat kasutatakse riigi siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.
Vene presidendi esindaja ELi suhete küsimustes Sergei Jastržembski leidis, et EL ei ole täitnud liidu laienemisel antud lubadusi rahvusvähemuste küsimustes. Tema hinnangul kavatseb Venemaa nõuda, et lepingut täidetaks ja mittekodanike hulka EL Balti riikides vähendataks.
Küsimusele, millal saab alla kirjutatud piirileping Venemaaga, vastas Jastržembski, et Venemaa ootas ära, kuni Lätis leiduvad mehised inimesed, kes söandavad lepingu alla kirjutada. Küll leiduvad sellised ka Eestis.
Tuntud politoloog Sergei Karaganov kinnitas, et niipea Eesti-Vene suhete normaliseerumist ette näha pole. Küsimus pole tema arvates mitte ausammastes või eestlastes, vaid asjaolus, et nad on vaid mängukannid nende käes, kes soovivad 2. maailmasõja tulemusi ümber mängida. Häid suhteid Venemaaga on vaja Eestile, mitte Venemaale, sest enamiku Vene elanikest jätab Eesti sügavalt ükskõikseks, märkis Karaganov.
Seotud lood
Venemaalased suhtuvad üldiselt positiivselt
Eesti kodanikesse, kuid taunivad Eesti valitsuse tegevust, selgus Venemaal läbi
viidud uuringust.
Kaitseväe juhataja Ants Laaneots pidas täna
Eesti reservohvitseride sümpoosionil poleemilise ettekande, kus muuhulgas
tunnistas, et Venemaa on hakanud Balti laevastikku kasvatama, mis kujutab
Eestile julgeolekuohtu.
Venemaa president Vladimir Putin jättis
järgmise nädala lõpus Mordvas peetavale soome-ugri kultuurifestivalile Eesti
kutsumata.
Kaks viimast kuud on Venemaaga seotud Eesti
ettevõtjad ilma jätnud sadadest miljonitest kroonidest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.