Nelja riigi ühisjõul kavandatava Ignalina
tuumajaamaprojektis osalemise asemel peaks Eesti hakkama tõsiselt mõtlema, kuhu
rajada oma väike tuumaelektrijaam, soovitab akadeemik Anto Raukas.
"Ilmselt on kõik eestimaalased peale peaministri aru saanud, et Ignalinas on asi lörris," kirjutas Raukas tänases Eesti Päevalehes. "Olen korduvalt juhtinud tähelepanu ohule, et Eesti jääb 1. jaanuarist 2016 ilma elektrita. Et 3200 megavatise võimsusega Ignalina jaam või isegi osa sellest nimetatud ajaks valmis saaks, on ebareaalne."
Soome uue tuumajaama ehitus on graafikust maas vähemalt 18 kuud. Ignalinas alles jageldakse programmi sõnastuse ja võimsuste jagamise pärast ning generaatoritüüpideni pole veel jõutud.
"Me peame kohe hakkama rajama oma väikest 600-megavatist jaama, mis kataks meie suveperioodi kogu energiatarbe. Kui me orienteerume aga ka elektri ekspordile, siis tuleb ehitada 1000-megavatine jaam. Need on standardjaamad, nagu omaaegsed "hruštšovkad" - kiiresti monteeritavad paneelmajad. Näiteks Kanada firma AECL reaktori ACR 700 ehitusaeg on 36 kuud, tööiga 60 aastat," jätkas Raukas.
Ta soovitab alustada tuumajaama otsingutega kohe, sest kõikjal on ees ootamas kohalike vastuseis. Esimene eeldus on, et jaam peab tulema riigimaale. Teiseks on oluline tarbijate ja elektrivõrkude lähedus. Seega peab jaam paiknema Põhja-Eestis. Ühe võimaliku variandina pakub ta välja Keila-Joa endise raketibaasi.
Soome spetsialistid on soovitanud jaama asukohaks Paldiskit, Sillamäed või Narvat.
Energeetikaspetsialist Andrei Polonski soovitab Jägala piirkonda, mis võimaldaks loobuda Iru jaamas loodusliku gaasi kasutamisest ja rajada 100-150-megavatine hüdroakumulatsioonijaam, kuhu saaks pumbata tuumajaama jahutusvee (umbes 60 000 kuupmeetrit tunnis).
Seotud lood
Ikka ja jälle kostub Eesti meediast
arvamusi, mille kohaselt tuumaenergia kasutuselevõtu majanduslikku tasuvust võib
takistada tuumakütuse hinna tõus. Kui suur on selle mõju tegelikult?
Kuigi täna toimunud riigikogu
erakorralisele istungile registreeris ennast 91 rahvasaadikut, jooksis saal ligi
2,5 tundi kestnud arutelu lõpuks tühjaks.
"Oled sa ikka kindel, et tahad end pärast
surma tuhastada?" küsis laps Šotimaal emalt.
26 Eesti riigi tänavust eelarvet –
ligi 2 triljonit Eesti krooni – läheb eksperthinnangute kohaselt maksma
Suurbritannias tuumaenergia kasutamise käigus tekkinud jäätmete matmine.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.