Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Riigi otsestest kuludest märksa keerulisem on aga kokku võtta riigile tekitatud majanduslikku kahju, mis seisneb peamiselt Venemaa varjatud sanktsioonides Eesti ettevõtete vastu ning mille mõjud ilmnevad alles pikema aja jooksul, kirjutas postimees.ee.
Transiidi Assotsiatsiooni prognoosi kohaselt võib oodata Vene kaubatransiidi aastase mahu langust 15-20 miljoni tonni võrra 25-30 miljoni tonni tasemele.
See tooks lähema seitsme kuu jooksul kaasa Eesti Raudtee sissetulekute vähenemise 325-420 miljoni krooni võrra, Tallinna Sadamal tuleks aga loobuda 190-200 miljonist kroonist.
Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul ei ole see aga veel maailma lõpp. "Mingid ettevõtted saavad pronksöö sündmuste tõttu kindlasti kahjumit, kuid Vene äriga kaasneb alati suur risk," rääkis ta. "Sellepärast on ka kasumid seal nii suured olnud."
Seotud lood
Teises kvartalis aeglustus Eesti
majanduskasvu kiirus järsult, kasv oli 7,3 protsenti. Ettevõtjad peavad
aeglustumise üheks põhjuseks pronkssõduri teisaldamisele järgnenud suhete
halvenemist Venemaaga.
Valitsuse otsuse kohaselt on 29. juuni
viimane päev 26. - 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis aset leidnud massiliste
avaliku korra rikkumistega seotud kahjude hüvitamise taotlemiseks, teatas
rahandusministeerium.
Kanal 2 otsuse lasta dokumentaalfilm
"Pronksöö: vene mäss Tallinnas" välja DVD-plaatidel põhjuseks oli erakordne huvi
filmi vastu nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Valitsuse tänasel istungil otsustati
valitsuse reservist eraldada rahandusministeeriumile 26.-28. aprillini toimunud
massiliste avaliku korra rikkumiste käigus kolmandatele isikutele tekitatud
kahju hüvitamiseks 8 miljonit krooni.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?