Teises kvartalis aeglustus Eesti
majanduskasvu kiirus järsult, kasv oli 7,3 protsenti. Ettevõtjad peavad
aeglustumise üheks põhjuseks pronkssõduri teisaldamisele järgnenud suhete
halvenemist Venemaaga.
Eile avaldatud statistikaameti kiirhinnangust selgub, et majanduskasvu pidurdasid töötlev tööstus, hulgikaubandus ning transpordi- ja laomajandus, kirjutab tänane Äripäev.
Endise peaministri ja Silmeti omaniku Tiit Vähi sõnul oli pidurdumine ootuspärane. Tema sõnul on suhteliselt suur mõju Eesti-Vene suhetel. "Venemaa kasutas administratiivseid meetodeid: vähendas raudteel rongide arvu ja hakkas piirama toorme eksporti Eestisse ning importi Eestist," kommenteeris Vähi.
Vineeri tootva Baltic Panel Groupi juht Tiit Tammsaar usub samuti, et Venemaa mõju on olnud suur. Tammsaare sõnul on nende ettevõtte probleemiks tooraine. Praegu valmistatakse peamiselt kasevineeri, kuid toorme defitsiidi jätkudes tuleb sügisel üle minna kuuse- ja männivineeri tootmisele. See tähendab lisandväärtuse langust, sest kasevineer on nõutavam kui okaspuust vineer.
Eesti Raudtee on üks esimesi, kes on sunnitud märgatavalt töötajaid koondma, sest veomahud on vähenenud. Lähiajal koondatakse 200 töökohta.
Aasta esimene kvartal oli ettevõtte jaoks rekordiline, sama jätkus ka aprillis. Pärast pronkssõduri teisaldamist alanud Eesti-Vene suhete jahenemine ja majandussanktsioonid mõjusid Eesti Raudteele rängalt. Firma avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul võeti aprillis vastu üle 35 rongi ööpäevas, juuniks oli sellest järele jäänud 20,5 rongi.
Glase ei usu, et veod täies mahus taastuks. Lisaks aprillikriisile on põhjuseks Venemaa pikaajalisem plaan arendada välja oma sadamad. Paldiski ja Tallinna sadamaid hakatakse kasutama vaid talvel, kui Soome lahe idaosa on jääs. "Vene talv kestab, seda ükski valitsus muuta ei saa," ütles Glase.
Seotud lood
Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Viru Keskuse ASi tegevjuhi Ants Vasara
sõnul on Eestis turustide arvu vähenemises süüdi kurikuulus pronksiöö.
Valitsus kustutas tervelt hulgalt
kaitsepolitsei dokumentidelt riigisaladuse templid, et neid saaks kasutada
asitõenditena pronksiöö kohtuprotsessil.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.