Kanal 2 otsuse lasta dokumentaalfilm
"Pronksöö: vene mäss Tallinnas" välja DVD-plaatidel põhjuseks oli erakordne huvi
filmi vastu nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Jaemüüki läheb plaat venekeelse nädalalehe Den za Dnjom andmetel juuni lõpus.
Režissöör Urmas Eero Liivi 26. ja 27. aprilli sündmustele pühendatud dokumentaalfilm kutsus esile eesti ja vene kriitikute märkimisväärse ja erineva reaktsiooni. Vasturääkivate süžeede kogum nagu Dmitri Ganini matused, mille järgnevad rahutuste kaadrid või pealinna poodide rüüstamine Lev Lešenko menulaulu "Võidupäev" ("Den Pobedõ") taustal panevad mõtlema teose autori eesmärgile.
"Pronksöö: vene mäss Tallinnas" esilinastuse järel tabas telekanalit telefonikõnede torm palvega müüa filmi koopia. Samas ei pea Kanal 2 direktor ja juhatuse liige Urmas Oru valmivat plaati äri- ega reklaamiprojektiks, vaid seostab seda üksnes avalikkusse huvi rahuldamisega.
DVD-plaat, värviga määritud Pronkssõduri monumendiga kaanel, mille esialgne tiraaž moodustab 500 kuni 1000 eksemplari, ilmub eesti, vene, saksa, inglise ja soome keeles.
Film on saanud hulganisti kriitikat. Osa kommenteerijaid on lausa öelnud, et film pole midagi muud kui kingitus idanaabrile. "Järgmine päev pärast esilinastust tundsin ennast halvasti," meenutab Liiv. "Ma imestasin, et inimesed reageerisid negatiivselt mitte ainult filmile, vaid ka minule isiklikult, nagu oleksin kedagi reetnud."
Venemaa kodanike ühenduse Eestis esimees Vladimir Lebedev räägib, et ootas Kanal 2-st midagi ? la "vodka, vobla, seljodka", kuid oli meeldivalt üllatatud. Objektiivseks ometi ta Liivi tööd nimetada ei saa, sest film näitab vaid jäämäe tippu ega lase teha eelarvamuseta kokkuvõtet olukorrast riigis.
Pärast filmi esilinastust avaldas peaminister Andrus Ansip soovi saada "Pronksöö: vene mäss Tallinnas" personaalne koopia. Sama plaat saadeti ka president Toomas Hendrik Ilvesele, kuid ei tema ega peaminister soovinud vastata Den za Dnjom-ile filmiga seotud küsimustele.
Vaatamata teravale kriitikale arvab režissöör, et tegi filmi niivõrd neutraalseks, kui see oli võimalik. "Reeglina näitab Venemaa dokumentalistika ajalugu ühekülgselt," räägib ta. "Ma ju andsin kõigile võimaluse väljendada oma arvamust."
Liiv lisas, et sügisel tuleb kinoekraanidele miinimum kolm uut dokumentaalfilmi aprilli rahutustest ning nendest kahe loomist toetab riik. Režissöör ei välista, et sügisesed filmid hakkavad olema palju vähem neutraalsed.
Seotud lood
Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna
politseiosakonna vanemkomissar Andres Truss ütles Reservohvitseride kogu
sümpoosionil, et aprillisündmuste ajal lõppes kummikuulide varu 15 minutiga.
Riigikogu liikme Igor Gräzini sõnul on äri,
mis kasutab pronkssõdurit ettekäändena, üks loll äri, kommenteerides sellega
Tallinki plaani võtta laevalt Victoria I maha Eesti lipp, sest Peterburi
majandusfoorum ei taha näidata, et kasutab Eesti teenuseid.
Urmas E Liivi dokumentaalfilm "Pronks-öö:
vene mäss Tallinnas" on kolumnist Mihkel Raua arvates pooli ei vali.
Riik kulutas pronkssõduri
ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele
ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb
arvestada ilmselt sadades miljonites.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.