Täna ajaloos: Prantsusmaa agendid uputasid Greenpeace'i laeva

1985 – Prantsusmaa agendid uputavad Aucklandi sadamas Uus-Meremaal keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace'i laeva Rainbow Warrior. Greenpeace oli eelnevalt protestinud Prantsusmaa tuumakatsetuste vastu Mururoa atollil Vaikses ookeanis. Operatsioon oli Prantsusmaale suur läbikukkumine ja rahvusvaheline häbi. Laeva uputamine lõhkeainega küll õnnestus, kuid osa pommipanijatest sai Uus-Meremaa politsei siiski kiiresti kätte. Hilisem uurimine tõi päevavalgele, et käsu laev uputada oli isiklikult andnud tollane Prantsusmaa president Francois Miterrand.

1997 – Neandertallaste luudest eraldatud DNAd uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et mitokondriaalne Eeva ehk kõigi täna elavate inimeste ühine esiema elas 100 000 kuni 200 000 aastat tagasi.

10. juulil sündinud inimesed, kes andsid teaduse ja tehnoloogia arengusse olulise panuse

1682 – Roger Cotes, inglise matemaatik. Cotes on tuntud peamiselt kui Isaac Newtoni sõber, kes toimetas tema Principia Mathematicat enne selle avaldamist. Käis välja esmakordselt idee valemist, mis seob trigonomeetria eksponentfunktsioonidega, mida tänapäeval tuntakse Euleri valemina.

1809 – Friedrich August von Quenstedt, saksa geoloog. Tegeles alul kristallograafia ja mineraloogiaga, hiljem aga peamiselt paleontoloogiaga. Kirjeldas Juura ajastu kivistisi, peamiselt ammoniite. Kirjutas mitmeid artikleid ka pterosauruste kohta. Tema auks on nimetatud mineraal kvenstetiit.

1832 – Alvan Graham Clark, USA teleskoobiehitaja ja astronoom. Temale kuulub kõige esimese valge kääbustähe avastamise au, mis sai nimeks Sirius B. Nimetatu on teadaolevail andmeil ka Maale lähim valge kääbus, asudes meist 8,6 valgusaasta kaugusel.

1856 – Nikola Tesla, serbia füüsik ja leiutaja. Tesla sündis Horvaatias, tema vanemad olid serblased ning suurema osa oma produktiivsest elust veetis ta USAs. Kõige paremini tuntakse Teslat ilmselt tema panuse tõttu elektromagnetismi arendamisse 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul. Tesla patendid, mida on kokku üle saja, ja teoreetilised tööd kiirendasid oluliselt nn teist tööstusrevolutsiooni. Teslat on nimetatud üheks suurimaks Ameerika leiutajaks. Varju jätab ta ehk vaid Thomas Edison, kelle juures ta ka entusiastlikult ja väga tulemuslikult töötas. Koostöö ei kestnud siiski kuigi kaua, sest Edison, lubades Teslale algul 50 000 dollarit aastas (tänapäeval oleks see umbes 1 miljon dollarit), ütles hiljem: "Tesla, sa ei saa eriti hästi aru meie Ameerika huumorist". Rahaga ei osanud Tesla ümber käia ka tulevikus ning vaatamata sellele, et ta võinuks olla multimiljonär, suri ta 1943. aastal vaesuses. Tesla oli ekstsentriliste kommetega ja tavamõistusele veider inimene, mistõttu hakati teda Ameerikas pidama ka hullu teadlase võrdkujuks. Peale elektromagnetismi on ta mõjutanud ka robootika, radarite, arvutite, ballistika, tuumafüüsika ja teoreetilise füüsika arengut. Ka raadio leiutamist on tema teeneks peetud, ehkki enamasti antakse see au Guglielmo Marconile. Tema järgi on nimetatud magnetilise induktsiooni ühik tesla. Tesla kohta on öeldud, et ta on mees, kes leiutas 20. sajandi.

1902 – Kurt Alder, saksa keemik. Avaldas üle 150 artikli, milles käsitles peamiselt orgaaniliste ühendite sünteesiga seotud küsimusi. 1950. aastal sai koos oma õpetaja Otto Dielsiga Nobeli keemiaauhinna.