Euroopa Liidu rahandusministrid andsid eile
lõpliku heakskiidu Malta ja Küprose ühinemiseks eurotsooniga tuleva aasta
alguses, ehkki kumbki riik kõiki liitumiskriteeriume ei täida, kirjutas
Äripäev.
Samas pole kummalgi probleeme inflatsiooniga, mis on komistuskivi Balti riikide europüüdlustele ning varjutab ka Slovakkia plaani 2009. aasta 1. jaanuaril euro käibele võtta.
Maltal ja Küprosel on täitmata kriteerium, mille järgi eurotsooniga liitumiseks ei tohi avaliku sektori võlg ületada 60% sisemajanduse koguproduktist. Maltal oli võlg 2006. aastal 66,5% ja Küprosel 65,3% SKPst.
Inflatsiooniprobleemiga Balti riikidel aga mööndusi oodata ei ole, on Brüsselist ja Frankfurdist kinnitatud. Leedust sai mullu esimene riik, mille euroga liitumise taotluse komisjon tagasi lükkas, sest inflatsioon oli murdosa võrra lubatust kiirem.
Leedust veel karmim kohtlemine võib osaks langeda Slovakkiale. On oht, et Slovakkia puhul ei piisa enam ka sellest, kui numbrite poolest on kriteeriumid täidetud. Euroopa Keskpank näib olevat seisukohal, et Slovakkia krooni kiire tugevnemine on aidanud inflatsiooni kunstlikult kontrolli all hoida. Kui krooni kurss sellises seisus euroga siduda, võib inflatsioon hiljem järsult kiireneda.
Seotud lood
Slovakkia krooni võib tugevneda kuu lõpuks
euro vastu eurole ülemineku lähenedes, näitas Bloombergi koostatud analüütikute
küsitlus.
Eesti Pank avaldas täna esimese aruande
selle kohta, milline on eurole ülemineku ettevalmistuste hetkeseis. Selliseid
aruandeid hakkab pank välja andma kaks korda aastas, teatas keskpank.
Dollariga võrreldes on euro tähtsus
maailmas mõnevõrra järgi andnud - juhtiv valuuta on jätkuvalt USA dollar,
kirjutab Euroopa Keskpank oma ülevaates euro rahvusvahelisest rollist.
Rootsi ettevõtted vaatavad aktiivselt Hiina
ja India poole, samas aga on vähe tähelepanu pööratud Kesk- ja Kagu-Euroopale,
kus rootslastel on vaid umbes 1% turuosa, kritiseerib rootslaste tegemisi
Swedbanki juhtivanalüütik Hubert Fromlet.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.