Eesti astub maailma parima poliitilise keskkonnaga riikidele kannule

Kuigi raportist selgub, et üldine poliitiline olukord ja korruptsiooni hulk ei ole maailmas ei vähenenud ega tõusnud, on mõned riigid siiski teinud märgatavaid edusamme. Nii on näiteks osa arenevatest riikidest järele jõudnud maailma rikastele tööstusriikidele.

Lisaks Eestile on selliste riikidena välja toodud Läti, Leedu, Sloveenia, Tšehhi, Tšiili, Uruguai, Costa Rica ja Botswana. Mainitud riikides on seaduskuulekus ja korruptsiooniga võitlemine paremal järjel kui näiteks Kreekas ja Itaalias. Sama on märgata ka teiste näitajate puhul.

Valitsuse töö tõhususe poolest kuulub Eesti näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Portugali, Leedu ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga paremuselt teise kategooriasse. Paremas seisus on Põhjamaad ja enamus Lääne-Euroopast, kehvemas aga Ida- ja Kesk-Euroopa riigid. Eriti halva olukorraga paistab silma Valgevene.

Seaduskuulekuses on esireas taas Põhja-Euroopa, suur osa Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerika. Eesti on siinkohal taas teises kategoorias koos Hispaania ja Portugaliga. Mujal Ida-Euroopas on olukord murettekitavam.

Maailma ühtede vähem korrumpeerunud riikide hulka kuuluvad näiteks Soome, Island, Taani ja Uus-Meremaa. Eesti kuulub veidi alla keskmise korrumpeerunud riikide sekka koos Sloveenia, Iisraeli, Portugali ja teistega. Kõige korrumpeerunumate riikide seas on Somaalia, Myanmar, Haiti jt.

Maailmapanga raportis uuriti 212 riiki üle maailma. Uurimise all olid näitajad nagu poliitiline stabiilsus, suurema vägivalla ja terrorismi puudumine, kodanike sõnaõigus ja sellega arvestamine, valitsussektori efektiivsus jne.