Eurobaromeeter: eufooria on taandunud realistlikumaks tulevikukäsitluseks

Riigi majandust ning ka isiklikku rahalist olukorda hinnatakse küll kõrgelt, ent sotsiaalse poole arengus nähakse võrreldes Euroopa keskmisega endiselt olulisi puudujääke, teatas Euroopa Komisjon.

Suurem muudatus Eesti kodanike rahulolus oma eluga tervikuna leidis aset 2006. aasta sügisel, mil rahulolu kasvas võrreldes kevadega 10% võrra 79%-le. 2007. aasta kevade seisuga ei ole rahulolu tase muutunud: oma eluga on rahul 78% ning rahul ei ole 22% kodanikest. Need näitajad on sarnased Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisele rahulolu tasemele 80%. Eesti kodanikud on keskmiselt rahulolevamad kui ülejäänud, 2004 aastal liitunud liikmesriikide kodanikud tervikuna (eluga rahul 74%).

Üldine eluga rahulolu kasv on käinud käsikäes koos hinnangute kasvuga Eesti majanduse arengule. Nii nagu 2006. aasta sügisel, leidsid ka 2007. aasta kevadel 81% Eesti kodanikest, et olukord Eesti majanduses on väga või üsna hea. Väga heaks julgesid olukorda hinnata küll vaid 5% kodanikest (EL27 keskmine 6%).

Isiklikku finantsolukorda hindavad kodanikud järjest paremaks. 72% Eesti kodanikest leivad, et nende isiklik rahaline olukord on kas väga või üsna hea. Nende osakaal on võrreldes 2006. aasta sügisega kasvanud 7% võrra. Oma rahalise seisuga rahulolematute hulk on kahanenud 33%-lt 24%-le.

Isikliku elu osas järgneval aastal tunnevad inimesed end kindlalt. Peaaegu võrdselt on neid, kes usuvad, et isiklik elu tervikuna järgmise 12 kuu paraneb (46%) ja neid, kes usuvad, et olulisi muudatusi oodata ei ole (44%). Võrreldes 2006. aasta sügisega on mõnevõrra kahanenud nende osakaal, kes näevad tulevikus olukorra paranemist (-4%) ja kasvanud stabiilsusesse uskujate hulk (+3%).

Nii riigi kui pere majandusliku tuleviku suhtes on optimism kahanemas. Nende osakaal, kes leiavad, et majanduses läheb olukord paremaks, on langenud 50%-lt 37%-le. Majanduse stabiilsusesse uskujate osakaal pole oluliselt muutunud (38%). Samas on juurde tulnud neid, kes kardavad, et olukord muutub pigem halvemaks: kasv 6%-lt 19%-le. Sama trend puudutab ka oma pere majanduslikku lähitulevikku: nende hulk, kes usuvad, et pere majanduslik olukord lähiaasta jooksul paraneb, on kahanenud 45%-lt 38%-le. Pigem usub enamik - 53% - et olukord jääb samaks.

Eurobaromeetri uuringuid korraldatakse Euroopa Komisjoni regulaarselt. Käesolev uurimus oli järjekorranumbriga 67. Uuringus küsitleti aprilli keskpaigast mai keskpaigani 1005 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 1001 olid Eesti kodanikud.