Pank jättis pimeda kliendi teadmatusse

«Mina teadsin, et on lapsesaamine, ajateenimine ja riigiteenistus, et nendega saab õppelaenu tagasimaksmise vabastuse,» ütles peagi ülikoolis oma lõputööd kaitsev Kristiina Peetsalu Postimehele.

Tegelikult maksab riik pangale tagasi ka nende inimeste laenud, kes pärast õppelaenu võtmist töövõimetuks jäävad. Seda viimast Peetsalu, kes õpingute ajal suhkruhaiguse tõttu nägemise kaotas, ei teadnud. «Kui ma enam ei näinud, siis sain aru, et riigiteenistusse ma ei lähe, sõjaväkke ka mitte, snaipriks ei võeta ja lapsesaamisega on nii nagu on,» lausus neiu.

Et Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena õppinud neiul luhtus nägemispuude tõttu lootus õpetajana tööd saada, otsustas ta õppelaenu tagasi maksta. «Rääkisin isaga, et väljavaateid mul eriti pole ja protsent tilgub,» märkis Peetsalu.

Isa abiga maksis neiu Hansapangale õppelaenu tagasi. Hiljem selgus, et ta poleks pidanud seda tegema. Kui ta rahandusministeeriumi kaudu olukorda lahendama asus, selgus, et enam pole midagi teha.

«Faktiliselt saadi minust aru ja öeldi, et olukord on küll nõme, aga riigi seisukohalt ei saa enam midagi teha, sest kuidas nad (rahandusministeerium – toim) tõestavad, et olen töövõimetu ja mul pole raha kusagilt saada, kui olen selle juba ära maksnud,» selgitas Peetsalu.