Järjekordse ajakirjaniku mõrvamine Venemaal
on küll jäänud tavarelvastusleppest loobumise ja Vene diplomaatide
Suurbritanniast väljasaatmise varju, kuid on siiski hukkamõistu ära teeninud,
leiab riigikogu liige Andres Herkel.
Herkel peab silmas pühapäeval mõrvatud Saksa meediakontserni Bertelsmanni Vene osakonna asejuhti Marina Pissarevat, kes ei olnud eriti tuntud meediategelane, kirjutas postimees.ee.
“Seega võiks öelda, et tavarelvastusleppe kuu peale saatmine Venemaa poolt ja Vene nuhkide kojusaatmine inglaste poolt on ehk olulisemadki sündmused kui järjekordne Venemaal tapetud meediategelane,” lausub Herkel.
Poliitiku sõnul on aga õõvastav, et viimase kümne aasta jooksul on Venemaal hukkunud 250 ajakirjanikku, fotograafi ja operaatorit. Kuigi nende seas on mitmeid tuntud tegelasi, tuleks pöörata tähelepanu ka vähemtuntud ajakirjanike surmadele ning sellele, kuidas see ajakirjandusele üldiselt mõjub, leiab Herkel.
Seotud lood
Venemaa ei ole ainsa Euroopa Nõukogu
liikmesriigina siiani ratifitseerinud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 14.
protokolli. See protokoll, mis aitaks oluliselt tõhustada Euroopa Inimõiguste
Kohtu tööd, jõustub üksnes juhul, kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid selle
ratifitseerivad.
IRL poliitik Andres Herkel käis Kuubas
kohtumas opositsiooni ja teisitimõtlejatega ning tema hinnangul on režiim Kuubas
natuke leebemaks muutunud, kuigi vabast ühiskonnast on olukord riigis veel
kaugel.
Eksiilis elav Vene ärimees Boris Berezovski
leiab, et Venemaa ei anna Aleksander Litvinenko mõrvas süüdistatavat Andrei
Lugovoid Suurbritanniale välja ning viimase elu on ohus.
Suurbritannias elav Vene ärimagnaat ja
Kremli terav kriitik Boris Berezovski ütles, et lahkus riigist kolme nädala
eest, kuna Scotland Yard teatas talle tapmiskavast.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.