• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,23
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 18.07.07, 15:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kust on pärit enim küberkurjategijaid?

USA majandusajakiri Forbes uuris, kust on pärit enim küberkurjategijaid. Edetabeli tipu vallutas USA.
USA infoturbeettevõtte Symantec 2006. aasta lõpu aruandest selgub, et tänapäeval on maailmas enim viirustega arvuteid Hiinas. Ligi 5% kogu maailma nakatunud arvutitest asuvad seal. Varem oli sellel kohal USA. Aprillis selgus turvafirma Sophos uuringust, et Hiina on USAst mööda läinud ka selle poolest, et riigis on enim kodulehti, mis salaja kuritahtlikke programme arvutitesse installeerivad.
Veel ühest Sophose uuringust selgub, et enim spämmi tuleb Euroopast. Ainuüksi üks Poola internetiteenuste pakkuja toodab koguni 5% kogu maailma rämpspostist.
Samas on küberkuritegevus geograafiliselt väga laialivalguv, kuna tihti kasutatakse ründamiseks varianti, kus omaniku teadmata arvutisse pahalane toimetatakse ja selle kaudu siis inimeste arvuteid kasutatakse. Nii ei ole võimalik aru saada, kust rünnak tegelikult alguse sai.
Sophose uurijad väidavad, et on leidnud lahenduse. Nad suudavad enam-vähem identifitseerida rünnaku lähteriigi, jälgides seda, millist keelt kasutab arvuti, kus pahalane programmeeriti.
Vastavalt 19 000 näidise analüüsile selgus eelmise aasta lõpus, et enim pahalasi toodavad siiski ameeriklased ja muud mittebriti inglise keele kõnelejad. Nende osakaal maailma "pahalastetööstuses" on kolmandik. Kohe nende kannul on Hiina 30% ja Brasiilia 14,2%ga. Venemaa käes on neljas koht 4,1%ga.
White Hall Security esindaja Bill Pennington leidis, et põhjus, miks neis riikides nii palju küberkuritegevusega tegeldakse, peitub riikides valitsevas olukorras. Arenevates maades on liiga palju tehnoloogilise haridusega noori, kes saavad madalat palka. "Kui elad Venemaal või Hiinas ja sul on IT-alane diplom, võid sa töötada tühise summa eest või teenida hästi, kasutades oma oskusi äärmiselt õelatel eesmärkidel," ütles ta.
Küberkurjategijate päritoluriikide TOP:
1. USA2. Hiina3. Brasiilia4. Venemaa5. Rootsi6. Ukraina7. Ühendkuningriik ja India8. Saksamaa

Seotud lood

Uudised
  • 07.08.07, 08:24
Saksamaal avastati server Vene häkkerite arhiiviga
Arvutiturbega tegelev Trend Micro avastas Saksamaal paikneva internetiserveri, mis sisaldas Vene häkkerite arhiivi 400 kurja programmijupiga.
Uudised
  • 10.07.07, 11:12
Mikko: küberrünnak paiskab meid möödunud sajandisse
Euroopa Parlamendi täiskogul esinenud Eesti sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ütles, et võimetus tõrjuda küberrünnakut võib halvimal juhul paisata Euroopa Liidu ajas tagasi möödunud sajandisse.
Uudised
  • 11.07.07, 11:14
Eestit tabanud küberrünnak võttis britid tõsiseks
Eestit tabanud küberrünnakuid analüüsides on britid võtnud vaatluse alla oma süsteemide haavatavuse. Valitsusekspertide järeldus: oht samasugusteks rünneteks on suur ning aina kasvab.
Uudised
  • 11.07.07, 16:23
Laar: Venemaa küberrünnate tõrjumine on tõstnud Eesti mainet
Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele