• OMX Baltic−0,5%292,17
  • OMX Riga−0,07%889,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 858,23
  • OMX Vilnius−0,1%1 140,87
  • S&P 5000,49%5 599,3
  • DOW 30−0,2%41 350,93
  • Nasdaq 1,22%17 648,45
  • FTSE 1000,53%8 540,97
  • Nikkei 2251,19%37 255,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,86
  • OMX Baltic−0,5%292,17
  • OMX Riga−0,07%889,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 858,23
  • OMX Vilnius−0,1%1 140,87
  • S&P 5000,49%5 599,3
  • DOW 30−0,2%41 350,93
  • Nasdaq 1,22%17 648,45
  • FTSE 1000,53%8 540,97
  • Nikkei 2251,19%37 255,66
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,86
  • 19.07.07, 15:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Liha kütab ilma soojaks

Kui väljenduda atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasi kogustes, siis üks kilo loomaliha võrdub autosõiduga Tallinnast Võrru, lisaks võib kodus kõik tuled rahus põlema jätta.
Sellisele järeldusele tuli Jaapani põllumajandusteadlane Akifumi Ogino uurides millist mõju avaldab loomaliha tootmine globaalsele kliimale, vee saastumisele ning eutrofeerumisele ning energiatarbimisele, kirjutas New Scientist.
Teadlased võtsid vaatluse alla vasikaliha tootmise ning vaatlesid loomapidamist ning toidutöötlemist ja transportimist. Kui kõik kogutud andmed ühte liideti ning võrreldi varasemate uuringute käigus kogutud andmetega, siis suutsid teadlased välja arvutada, kui suur on loomaliha roll meie keskkonna saastamisel.
Ühe kilo loomaliha tootmisel paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase, mis võrdlusaluseks võetud süsinikdioksiidina väljendades on 36,4 kilo. Samuti tekib 340 grammi vääveldioksiidi, 59 grammi fosfaate ning sellele kulub 169 megadžauli energiat.
Teisisõnu teeb kilo loomaliha keskkonnale samasuurt kahju, kui 250 kilomeetrine sõit keskmise Euroopa autoga. Energiat kulub kilole loomalihale sama palju, et sellega saaks sajavatine pirn põleda pea 20 päeva.
Arvutuste aluseks võeti tavaline lihatootmisviis Jaapanis, arvutustes ei sisaldunud farmide infrastruktuuri käigushoidmiseks ning liha transpordiks kulutatud energia. Seega on lihatootmine keskkonnale tegelikult veelgi kahjulikum.
Enamus kasvuhoonegaasist väljub loomade seedetraktist, kas röhitsedes või siis teisest otsast. Teised keemilised ained eralduvad sõnnikuna. Kaks kolmandikku energiakulust läheb loomatoidu varumiseks ja tootmiseks.
Kuidas siis olukorda parandada? Jaapanlased soovitavad sõnnikumajandust ümber korraldada, lisaks võiks poegimiste vahele jäävat aega kuu võrra lühendada. Viimane abinõu vähendaks keskkonnamõju 6 protsenti.
Neli aastat tagasi valminud Rootsi teadlaste uuring väitis, et karjamaadel rohtu söövate loomade liha tootmisel vabaneb 40 protsenti vähem kasvuhoonegaase kui farmides, kus loomad söövad jõusöödasegusid. Selline loomapidamisviis on ka 85 protsenti energiasäästlikum. Ilmselt on üks keskkonnasõbralikumaid tegusid üldse liha söömine lõpetada, väidavad Briti taimetoitlased.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele