Kui anda lehmadele sööta, mis tekitab neil
vähem röhatusi, vähendab see kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist, teatasid
Briti teadlased eile.
Selleks tuleb vaid leida uued söödad, milles oleks õiges vahekorras kiudained, valgud ja suhkrud ning mida oleks veistel lihtsam seedida, ütles Suurbritannia karjamaade ökoloogiaga tegeleva instituudi teadlane Michael Abberton Reutersile.
See annaks talunikele võimaluse vähendada metaangaasi õhkupaiskamist, millel on oluline roll kliima soojenemises.
Päevas röhitseb lehm välja umbes 100 kuni 200 liitrit metaani, niisiis oleks veiste ninaesise muutmine kasvuhoonegaaside vähendamise kava üks märklaudu.
"Üldlevinud eksiarvamuse järgi pole süüdi mitte röhatused, vaid veise teisest otsast väljuvad kõhugaasid, kuid peasüüdlane on siiski röhitsemine," ütles Abberton.
Põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside väljapaiskajate bilansis on Suurbritannias umbes seitse protsenti, kuid nii metaani (37 protsenti) kui lämmastikoksiidi (67 protsenti) puhul on põllumajanduse käes liidrikoht.
Kasvuhoonegaase süüdistatakse üleilmses kliima soojenemises. Teadlaste hinnangul võib maakera keskmine temperatuur selle sajandi lõpuks tõusta kaks kuni kuus kraadi, see toob kaasa nii uputusi, kõrbestumist kui ka laastavaid torme.
Kliima soojenemisega seoses on käima lükatud tohutu hulk uuringuid. Veiste ninaesine kui gaaside vähendamise võimalus on vaid üheks näiteks.
Seotud lood
Mullu tegid teadlased päris mitmeid
veidraid katseid. Miks? Briti leht The Independent tegi ülevaate.
Saksa keele ühing valis tänavuse aasta
sõnaks „Klimakatastrophe” (kliimakatastroof). Wiesbadenis tegutsev
prestiižne ühing selgitab, et see sõna väljendab kõige täpsemini ajalehtede
pealkirjade vaimu ning avalikke arutelusid, teatas Reuters.
Maailm seisab silmitsi katastroofilise
kliimamuutusega, kui aastaks 2015 ei õnnestu panna seisma atmosfääris
süsinikdioksiidi osakaalu tõusu, hoiatab reedel avaldatud raport. Uued
tehnoloogiad eesmärgi saavutamiseks on olemas ning rakendatavad, vahendas
technewsworld.com.
"Oled sa ikka kindel, et tahad end pärast
surma tuhastada?" küsis laps Šotimaal emalt.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.