Röhitsevad lehmad süüdi kliimakatastroofis

Selleks tuleb vaid leida uued söödad, milles oleks õiges vahekorras kiudained, valgud ja suhkrud ning mida oleks veistel lihtsam seedida, ütles Suurbritannia karjamaade ökoloogiaga tegeleva instituudi teadlane Michael Abberton Reutersile.

See annaks talunikele võimaluse vähendada metaangaasi õhkupaiskamist, millel on oluline roll kliima soojenemises.

Päevas röhitseb lehm välja umbes 100 kuni 200 liitrit metaani, niisiis oleks veiste ninaesise muutmine kasvuhoonegaaside vähendamise kava üks märklaudu.

"Üldlevinud eksiarvamuse järgi pole süüdi mitte röhatused, vaid veise teisest otsast väljuvad kõhugaasid, kuid peasüüdlane on siiski röhitsemine," ütles Abberton.

Põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside väljapaiskajate bilansis on Suurbritannias umbes seitse protsenti, kuid nii metaani (37 protsenti) kui lämmastikoksiidi (67 protsenti) puhul on põllumajanduse käes liidrikoht.

Kasvuhoonegaase süüdistatakse üleilmses kliima soojenemises. Teadlaste hinnangul võib maakera keskmine temperatuur selle sajandi lõpuks tõusta kaks kuni kuus kraadi, see toob kaasa nii uputusi, kõrbestumist kui ka laastavaid torme.

Kliima soojenemisega seoses on käima lükatud tohutu hulk uuringuid. Veiste ninaesine kui gaaside vähendamise võimalus on vaid üheks näiteks.