Taani rahvaliikumise „Ei Euroopa Liidule“
asepeasekretär Lave K. Broch leiab, et Eesti ei tohiks enne eurot kasutusele
võtta, kui rahvas selle heaks kiidab.
„Mitte üheski praeguses euroala riigis ei küsitud rahvalt, kas nad soovivad eurot või mitte. Küsiti vaid Rootsis ja Taanis ning mõlema riigi rahvas hääletas ühisraha vastu,“ ütles Broch brošüüri "Miks Skandinaavlased ütlesid Ei Eurole - mida ütlesid Euro pooldajad enne Taani rahvahääletust ja kas nende oletused olid õiged?" tutvustamisel.
Brochi sõnul on enne nii olulise otsuse vastuvõtmist vaja väga põhjalikku diskussiooni, sest olukord ei ole sugugi nii ühene, nagu poliitikud sel paista lasevad. Broch tõi näiteid, kuidas Taani valitsus enne referendumit rahvast justkui ähvardas.
Näiteks rääkis Taani rahandusminister, et eurost loobumine läheb riigi majandusele maksma 20 miljardit Taani krooni (u 40 miljardit Eesti krooni). Räägiti 35 000 töökoha kadumisest ja laenuintresside tõusust. Taani suurim pank Danske Bank väitis lausa, et krooniga jätkamine langetab börsil kaubeldavate aktsiate väärtust 100 miljardi Taani krooni (200 miljardi Eesti krooni) võrra.
„Midagi säärast aga ei juhtunud. Ja päev pärast ’Ei-d’ börsil hoopis aktsiahinnad tõusid 1,5%,“ selgitas Broch.
Seotud lood
Taani rahvaliikumise "Ei Euroopa Liidule"
asepeasekretär ja eurovastase kampaania koordinaator Lave K. Broch rääkis, et
skandinaavlastel oli ühisvaluuta vastu neli peamist argumenti.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?