Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse
esimees Tarmu Tammerk leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese Ärma
turismitalul on korruptsiooni hõng küljes.
"Ärma talu reklaamimagnetiks on ennekõike talu seotus vabariigi presidendiga. Sellise seose kasutamine ärilistel eesmärkidel on aga ebaväärikas ning viitab korruptsioonile. Ametiisik ei tohi ametikohta ära kasutades isiklikku tulu taotleda," selgitas Tammerk.
"Sõnum avalikkusele on selge: presidendi talu teenib seetõttu, et see on presidendi talu," lisas ta.
Tammerk võrdles meedias ilmunud teavet presidendi seoste kohta turismitaluga riigikogu viimase aja tegevusega: "Riigijuhid ei mõtle Eestis piisavalt sellele, kui suurt rolli nad mängivad ühiskondliku arvamuse kujundamisel. Riigikogu liikmed hoidsid küüned kramplikult enda poole, kui valmistasid ette kuluhüvitiste uut korda. Nüüd annab halba eeskuju president: kui võimutüüri juurde saad, tee kõik oma äri eduks!"
Ka pidas Tammerk kohatuks presidendi abikaasa Evelin Ilvese reklaamintervjuud seltskonnaajakirjanduses.
Tammerk avaldas lootust, et praegune president ei soovi minna ajalukku korruptsioonijuhtumiga, nagu juhtus Lennart Meriga tema maja-afääri puhul.
"Praegu on president Ilvese turismitalul korruptsiooni hõng juures," lõpetas Tammerk.
Seotud lood
Ärma talu, mille Toomas Hendrik Ilves ja
Evelin Ilves kavatsesid enne presidendipaari staatusesse tõusmist kasutusele
võtta külalistemajana, jääb Toomas Hendrik Ilvese presidendiks olemise ajaks
vaid presidendi käsutusse, kirjutas Kroonika.
Tartu Ülikooli välismajanduse korraline
professor Janno Reiljan vastas aripaev.ee küsimusele president Toomas Henrik
Ilvese töö kohta, et kõik see, mis on toimunud Ärma taluga seoses, pole ühelegi
poliitikule kohane.
Vabariigi valitsuse võttis eelmisel nädala
vastu määruse, mille kohaselt hakkab edaspidi Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu,
Kohtla-Järve ja Jõhvi kohaliku omavalitsuse juhtide toime pandud
korruptiivseid tegusid uurima Kapo.
Eile avati president Toomas Hendrik Ilvese
Ärma talu külalistemaja.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.