9000 tonni piima lisakvoodi peale laekus
põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) taotlusi 340
piimatootjalt kokku 53 000 tonni eest.
Seega viis korda rohkem kui ELi lubatud norm. Kriteeriumitele vastavaid taotlusi oli 42 000 tonni eest, kirjutas Äripäev.
Lisakvoote said taotleda need tootjad, kes täitsid eelmisel kvoodiaastal vähemalt 90 protsenti neile määratud piimakvoodist. "Kuna reservis pole nii palju, kui küsiti, siis toimub jagamine võrdse kohtlemise printsiibi alusel ja küsijad saavad mingi protsendi küsitud kogusest," sõnas PRIA sekkumise, eraladustamise ja kvoodi büroo juhataja Lily Hantson.
Paljud piimatootjad suudaksid rohkem toota, kui lubatud. Väätsa Agro OÜ tegevjuhi Tiit Tuuleveski sõnul on kvootide süsteem üks suur jama ja majanduse ülereguleerimine. "Võimu ja jaksu on rohkem toota," lisas Tuuleveski. Samuti tunnistab Tuuleveski, et turul on piima järele tohutu nõudlus.
Ka Rakvere Piimaühistusse kuuluvad piimatootjad esitasid lisakvooditaotluse. "Julgelt võiks rohkem toota," sõnas Rakvere Piimaühistu tegevjuht Toivo Raudver. tema sõnul on piimatoodetel päris kena turg.
Piimatootjate sõnul on raske hinnata, mis mõju võib olla piimakvootidel piima hinnale. Aasa sõnul mõjutab piima hinda rohkem maailmaturul toimuv kui kvoodid.
ELi määratud kvootide eesmärk on piirata piima ületootmist. Samas kasvab maailmaturul üha enam piimatoodete nõudlus.
Seotud lood
Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) on
solidaarne Saksa põllumeestega madalate piima kokkuostuhindade vastu võitlemisel
ja kaalub lähiajal samalaadsete protestiaktsioonide korraldamist Eestis.
Aastas miljardeid toetusi jagav
põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet on viimase poolaastaga jäänud
ilma kümnetest töötajatest, kirjutas postimees.ee.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.