Maris Lauri: pehme maandumine on alanud

Kõigi kolme riigi puhul on murettekitav tarbimise kiire kasv, mis saab oma jõu kasvavast tööhõivest, ülikiirelt tõusvatest sissetulekutest ja laenudest, selgub Hansabank Marketsi makromajanduse ülevaatest.

"Selline hoogne kulutuste kasv on toonud kaasa hinnatõusu kiirenemise ja välistasakaalu halvenemise ning tekitab probleeme ettevõtetele, kes peavad kiiresti kohandama oma tootmist, et tulla toime kiirelt kasvavate kuludega. Analüütikud näevad peamise riskina valitsuste ekspansiivsusele kalduvat eelarvepoliitikat, mis tarbimiskasvule hoogu lisab," nentis Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri.

Balti riigid püsivad endiselt Euroopa Liidu majanduskasvu tipus. Kuigi esimeses kvartalis kasv aeglustus, olid Läti (11,2% aastakasvu) ja Eesti (9,8%) endiselt edetabeli tipus ning Leedu tegi tugeva kasvuhüppe (8,3%) kuuendalt positsioonilt neljandale. Samas on kolm Balti riiki aga ka inflatsiooni edetabeli viie esimese hulgas (Läti 8,9%-ga esimesel, Eesti 6%-ga kolmandal ja Leedu 5%-ga viiendal) ning nende jooksevkonto puudujäägid kuuluvad EL-i suurimate hulka (Lätis vastavalt 23,7%, Eestis 17,1% ja Leedus 12,2% SKP-st ).

"Selline tasakaalustamatus ei ole jäänud märkamata - rahvusvaheline reitinguagentuur Standard Poor's alandas kolme riigi reitingute väljavaated stabiilsest negatiivseks ning Läti reitingu koguni BBB+-ni. Teised kaks suuremat reitinguagentuuri - Moody's ja Fitch - võtsid olukorda mõneti rahulikumalt (kuigi Fitch siiski alandas Läti reitingu väljavaate negatiivseks), ent võib arvata, et kui olukord ei parane, siis järgnevad ka nendepoolsed reitingualandamised," märkis Lauri.

Analüütik tõi välja, et reitinguagentuuride jaoks oli ja on kahtlematult suurimaks murelapseks eelarvepoliitika - kõik kolm valitsust on majanduse probleeme võtnud pigem kergelt, olles eelkõige pööranud tähelepanu oma populaarsusreitingutele ja valimiste tulemustele. Reitinguagentuuride hoiatused sundisid siiski valitsusi vähemalt ohtude olemasolu tunnistama. "Me ei saa praegu veel kinnitada, et valitsused oleksid teinud olulisi muutusi oma tegevuses, kuna eelarvepoliitikad kalduvad endiselt ekspansiivsete arengute toetamise poolele. Läti valitsuse reaktsiooni võib aga pidada üldiselt asjakohaseks, kuigi kahtlemata oleks inflatsioonivastane kava pidanud valmis olema vähemalt eelmise aasta lõpuks," ütles Lauri.

Praeguseks on osa nimetatud kavas sisalduvaid muudatusi - seadusandlikku muutust vajavad tegevused - ka ellu viidud.

"Eesti ja Leedu valitsused on ohtudesse suhtunud aga üsna külmavereliselt. Kuigi Eesti ja Läti eelarved jäävad sel aastal mõningasse ülejääki ning Leedu eelarve puudujääk jääb tagasihoidlikuks, oleks meie arvates kõigi kolme riigi majandusliku arengu jaoks väga oluline valitsuskulutuste konservatiivsus ning oluliselt suuremad, praegusele tugevale majanduskasvule sobivad ülejäägid nii sel kui ka tuleval aastal," nentis ta.

Vaatamata mitmele sarnasele joonele võib väita, et kolme riigi majandused asuvad majandustsükli mõneti erinevates faasides, selgub Hansabank Marketsi makromajanduse ülevaatest.

"Kui Eesti majanduskasv on selgelt hakanud aeglustuma ja Läti teeb sellel teel alles esimesi samme, kuid me usume, et sügisel avaldatavates näitajates on edasiminekut näha selgemini, siis Leedu on veel tõusu teel. Me usume, et Eesti ja Läti majandusarengud järgivad nn pehme maandumise stsenaariumit ning näeme võimalust, et Leedu võiks välistada Eestile ja Lätile omased probleemid (nt liialt hoogne ja tasakaalustamata kasv), kohandades majandusstruktuuri kiiremini," märkis Lauri. Suurimad kasvuriskid on seotud valitsuste majanduspoliitikaga, kuna hetkel on maailmamajanduse arengud Baltikumi jaoks üldjoontes soodsad. ELi majanduskasvu olulisem aeglustumine tähendaks siiski probleeme eksportööridele; samuti tuleb oluliseks väliseks riskiks pidada nafta hinna võimalikku kiiret tõusu.

Hansabank Markets on teinud mõningaid muutusi oma prognoosides ning võimalik, et sügis (oktoober) võib neid veelgi tuua, kuna siis avaldatavad uuemad andmed majandusprotsessidest võivad kinnitada või muuta Hansabank Marketsi hinnanguid praeguste arengute ulatuse ja intensiivsuse osas.

Muudatused Eesti ja Läti prognoosides on tõenäolisemad Leedu omadest. Võimalik on majapidamiste kulutuste prognoosi tõstmine, kuna palgakasvud on olnud pingeliseks muutuvatel tööturgudel väga tugevad. Läti ja Leedu investeeringute ootused võivad kasvada, kuid Eesti oma hoopiski alaneda. Väga selgelt võib tunnetada inflatsioonisurve püsimist.

"Me oleme suurendanud oma ootusi jooksev- ja kapitalikonto puudujääkide osas, võttes arvesse tugevat tarbimiskasvu (mis toetab importi) ja mõningaid eksporti mõjutavaid protsesse (nt struktuurinihked, probleemid Venemaaga)," lisas makroanalüütik.