Pangajuhid kahtlevad euro tulekus

Samas euroga liitumise võimalikkuses aastal 2011 kahtlevad kõik pangajuhid ning intressid on laenajatele tulevikus kasvamas. Krooni devalveerimist ei peeta esialgu tõenäoliseks, kuid euro viibimine suurendab pangajuhtide sõnul ebakindlust ning ei saa välistada, et see teemana mõne aasta pärast üles ei kerki.

Eesti Panga president Andres Lipstok toonitas eurost rääkides, et kõige olulisem on valitsuse võime jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga ja saavutada edaspidi mullusega võrreldav eelarveülejääk.

"Lühemas perspektiivis on valitsuse ülesandeks saavutada 2007. aastal eelmise aastaga võrreldav eelarve ülejääk," sõnas Lipstok. Ta lisas, et tõenäoliselt kujuneb maksutulude kasv kavandatud eelarvekuludest kiiremaks ning poliitilise tahte olemasolul on aastail 2007-2009 võimalik hoida eelarvet piisavas ülejäägis.

Eelarvestrateegias aastateks 2008-2011 eelistas valitsus vastupidiselt esialgsele lubadusele kulutamist säästmisele. Maikuus väitis rahandusminister Ivari Padar, et on seadnud eesmärgiks 4 miljardi kroonise eelarveülejäägi aastal 2008.

Juba paari nädala pärast sõi ta oma sõnu ja teatas, et valitsus tegi tema hinnangul mõistliku otsuse, kärpides eelarveülejääki kahe kolmandiku võrra ja suunates seni eelarve ülejäägiks planeeritud 2,6 miljardit hoopis avaliku sektori kulutusteks.

Lipstok märkis, et kuna lähiaastatel jätkub tulumaksu alandamine, on valitsuskoalitsiooni ees ülesanne ühitada 2008. aasta maikuus valmivas uues riigieelarvestrateegias võimalikult suur eelarveülejäägi eesmärk lubadusega alandada tulumaksumäära.

"Kui Eesti ei liitu eurotsooniga aastaks 2011, ei tule mingil juhul muuta majanduspoliitika põhimõtteid. Tugeva eelarvepoliitika jätkamisel ühineme euroalaga sellisel juhul mõnel järgneval aastal," nentis Lipstok. Keskpanga juht kinnitas, et nii Eesti Pank kui ka valitsus lähtuvad eeldusest, et Eesti liitub euroalaga seni kehtinud kursi 15,6466 alusel.

Nordea Panga juhi Vahur Krafti sõnul kui euroga liitumine on seatud riigi üheks prioriteediks, siis peaksid kõik tegevused olema allutatud selle saavutamiseks - see peab olema laiem ja pikaajalisem eesmärk, mille poole pürgida. "Kuivõrd Eesti veel siiani euroga liitunud pole, ei olnud see valitsuse jaoks ilmselt piisava prioriteetsusega ülesanne," lisas ta.

"Aasta 2011 on esimene võimalik aasta, kui saaks liituda," kommenteeris Hansapank Eesti juht Priit Põldoja. "Praegu on meil kiire majanduskasv, tarbijakindlus on suur ja majandus kasvab väga palju eratarbimise pealt. Samuti valitsuse sammud aktsiiside tõstmisel peaks inflatsiooni 2008. aastaks ajama suhteliselt kõrgeks. Nüüd ongi küsimus selles, kas inflatsioon aastal 2009 kukub alla või mitte. See sõltub nii pankadest, valitsusest kui ka väga palju välistest faktoritest, nagu nafta hind. Kõige tähtsam on, et meil oleks plaan liituda euroga aastal 2011 ja tegevused vastavalt sellele plaanile," avaldas ta arvamust.

SEB Eesti Ühispanga juht Mart Altvee loodab, et aastal 2011 euro tuleb. "Kuna ajaperspektiiv on aga suhteliselt pikk, siis on lihtsam öelda, et lähema kahe-kolme aasta jooksul seda kindlasti ei juhtu. Kas see 2011. aastal juhtub, on praegu raske ennustada, aga lihtne selle eesmärgi täitmine ei ole," lisas ta.

Sampo Panga juhi Aivar Rehe meelest viivad viimase aja maksu- ja aktsiisiotsused meid kindlasti eesmärgist eemale. "Me näeme lähitulevikus, kui palju me tegelikult eemaldume Euroopa keskmisest inflatsioonitasemest. Poole aasta pärast on inflatsiooninumbrid praegusest kõrgemad ja siis peame suutma analüüsida, kas ja millal see kurv hakkab allapoole liikuma. Tundub, et kaks aastat jääb lühikeseks. Makromõju poolelt on nafta ja gaasi hinnad päris palju tõusnud, mis lükkab samuti oluliselt meie hindu üles. Kindel on see, et teist korda ei tohi Eesti astuda selle reha peale, et ametlikult kinnitatud tähtajaks ei suudeta euroga liitumise kriteeriume täita, kuna selline eksimus mõjuks hävitavalt välisinvestorite usaldusele meie riigi vastu," lisas ta.