Viimastel päevadel on meedia vahendusel
tehtud mitu laenuvõtjaid puudutavat ettepanekut - riiklikest keeldudest
kuni abirahadeni välja.
Mingil teadmata põhjusel on finantsteenuse tarbija ühtäkki asetatud erilisse seisusesse, kelle võimalikud vead peaks kinni maksma terve ühiskond. Selline omavastutuse eitamine on halvim, mida riik saab teha selleks, et luua eeldused efektiivselt toimivaks finantsteenuste turuks.
Taavi Rõivas käis Äripäevas välja ka idee, et SMS-laenu andjad peaks allutama näiteks finantsinspektsiooni kontrollile. Riiklikule järelevalvele allutamise põhiline eesmärk on, et finantsasutused suudaksid kliendi ees võetud kohustused ka tulevikus täita - maksta välja pangahoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt. Inspektsiooni ülesanne ei ole valvata, et iga üksikisiku finantsrisk on maandatud. Keegi ei suuda kõiki Eesti elanikke igal ajahetkel kõrtsis, kasiinos või ööklubis kontrollida ning miks peakski inimese vabadusse sekkuma. Oma otsuste mõistlikkuse eest tuleb vastutada eeskätt meil igal ühel endal, ka finantsteenuste ostmisel. Parim järelevalvaja on omavastustust kandev teenuse tarbija. Riik ei tea kunagi, kas inimese jaoks on hetkel mõistlik võtta kõrge intressiga väikelaen või raha koguda. Kas selle või teise maja ostmiseks on õige võtta 3 miljonit krooni laenu? Jäägu need riskid tarbijale.
Esmane eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust. Sellele töötavad aga selgelt vastu üleskutsed käivitada riiklik abisüsteem võimalike hättasattunud laenuvõtjate võlgade tasumiseks. Milleks peaks tänane laenuvõtja ennast koormama keeruliste finantsvaldkonna teemadega kui riik tema valed otsused nagunii kinni maksab? Miks lugeda läbi kindlustusleping kui riik võtab minu mugavusest või rumalusest tekkinud tagajärjed enda kanda kui seda ei tee kindlustus?
SMS- või mis iganes laenukontorid eksisteerivad seni, kuni on kliente. Laenukontorite jätkusuutlikkuse tagamine läbi nende allutamise järelevalvele ei peaks olema eraldi eesmärk, kulutuste tegemiseks on riigil mõistlikumaid viise. See ei tähenda seda, et seadusandja ei peaks kaaluma SMS-laenudele täiendavate nõuete kehtestamist.
Mida Finantsinspektsioon teha saab, on finantskirjaoskuse tõstmine. Inspektsiooni poolt käivitatud tarbijaveeb www.minuraha.ee peaks abiks olema kui otsitakse lihtsas keeles algaja tasandil seostatud ja süsteemset käsitlust enamlevinud finantsteenuste kohta. Samuti võiks portaalist abi olla oma rahaasjade efektiivsemal planeerimisel.
Seotud lood
Juulis meedias avaldatud kõige
ohtlik-kriitilisemaks majandusuudiseks võib lugeda väidet, et juba alanud
kinnisvarahindade langus võib rängalt mõjutada suure pangalaenu abil kodu
soetanud inimeste varalist seisu ja seeläbi rikkuda õigustatud ootust
elamispinna puutumatusele, kirjutas Tallinna linnapea Edgar Savisaar
postimees.ee arvamusveerus.
Riigikogu liige Taavi Rõivas saatis
rahandus- ja majandusministrile kirja, milles tegi ettepaneku piirata
SMS-laenude andmist.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”