Riigikogu liige Taavi Rõivas saatis
rahandus- ja majandusministrile kirja, milles tegi ettepaneku piirata
SMS-laenude andmist.
Rõivase hinnagul on tegu liigkasuvõtmisega, kus aasta baasil sadadesse protsentidesse ulatuvad intressid nimetatakse tehingu käsitlemise kuludeks.
"Võimalus väga kergelt laenu saada mõjutab inimesi säästudest loobuma," ütles Taavi Rõivas: "Tekib petlik ettekujutlus, et kui raha on vaid SMS-sõnumi saatmise kaugusel, pole säästmine vajalik." Riigikogu liikme sõnul on nii kõrge intressiga laenude puhul paratamatu, et osa laenuvõtjatel tekivad tõsised raskused tagasimaksmisega ning lihtsat elu ja kerget kulutamist propageeriv laen põhjustab tõsiseid raskusi.
Varem on SMS-laenude kiiret levikut probleemiks pidanud ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni juhid, kuid kumbki asutus pole siiani astunud konkreetseid samme laenude piiramiseks ega teinud ettepanekuid vastava õigusliku raamistiku loomiseks.
Seotud lood
Viimastel päevadel on meedia vahendusel
tehtud mitu laenuvõtjaid puudutavat ettepanekut - riiklikest keeldudest
kuni abirahadeni välja.
Suure laenubuumiga kaasas käivad SMS-laenu
pettused on sarnaselt ülejäänud Eestiga ka Saaremaal suureks probleemiks:
ainuüksi viimase poole aasta jooksul on Saaremaal kohtusse jõudnud 12 SMS-laenu
pettusega seotud juhtumit.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja
Terje Lääts leiab, et inimesed ei tohiks kõrgeprotsendilisi tarbimislaene nii
kergekäeliselt võtta ja SMS-laenudest tuleks sootuks hoiduda. Kõige kergemini
satuvad võlgadesse lastekodulapsed, leiab ta.
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi
turundus- ja müügivaldkonna juhti Kaido Saare sõnul omab teatud osa BIGi
kliendirühmast SMS laenude järele suurt nõudlust.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”