Meest, kes tööl vihastab, võidakse selle
pärast imetleda. Kui aga sama teeb naine, arvatakse tõenäoliselt, et ta on
kontrollimatu ja ebakompetentne. Nii selgub Yale'i Ülikooli värskest
uurimusest.
Selline tõdemus võib halvasti mõjuda ka Hillary Clintoni lootusele saada USA esimeseks naispresidendiks, vahendas Reuters.
Uurimuse autor, Yale'i Ülikooli teadur Victoria Brescoll kirjutas oma töös "Millal saavutavad vihased naised edu?", et eelmisel aastal kirjeldas üks juhtiv vabariiklane Clintonit sõnadega "liiga vihane, et saada presidendiks".
Teadlaste varasemad uurimused on näidanud, et viha võib väljendada seda, et üks inimene tunnetab õigust teiste üle domineerida. Arvati, et ilmselt siis nii ongi. Brescoll aga tõi välja, et sellised uurimused keskendusid vaid meestele.
"Senaator Clintoni kogemuste põhjal võib aga öelda, et naise viha väljendamine võib tööalaselt pigem staatust alandada kui tõsta," kirjutas Brescoll.
Ta viis läbi kolm katset, milles mehed ja naised vaatasid tööintervjuude videoid ning pidid seejärel kandidaadi staatust hindama ja talle palga määrama.
Alguses olid otsused identsed. Kui aga kandidaat kirjeldas oma tundeid, kas ta oleks vihane või kurb, kui ta kolleegi hilinemise tõttu kliendi kaotab, tekkisid arvamustesse erinevused.
Osalised määrasid kõrgeima staatuse mehele, kes ütles, et oleks vihane, teise koha sai naine, kes samas olukorras oleks kurb, talle järgnes napilt kurbust väljendanud mees ja kõige madalam staatus anti naisele, kes kaotuse pärast vihastaks.
Seotud lood
Moskva inimõiguste büroo andmetel on tänavu
Venemaal registreeritud üle 170 ksenofoobia pinnal tekkinud konflikti, milles
kaotas elu 51 ja sai vigastada vähemalt 230 inimest.
Euroopa Komisjoni avalikustatud raporti
kohaselt on Euroopa Liidu riikidest suurim meeste ja naiste palkade vaheline
erinevus Eestis ja Küprosel.
Uuring soovitab, et naised, kes soovivad
meestest rohkem teenida, peaksid kolima lähimasse Ameerika Ühendriikide
metropoli.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.