Seni Ukrainast keevitajaid tööle
toonud ning riigiga alailma võõrtööjõu kasutamise pärast lahinguid löönud Balti
laevaremonditehas (BLRT) palkas tööle rumeenlased.
Hetkel töötab BLRT Eesti ettevõtetes üle 200 ukraina keevitaja ning lisaks katsetatakse esimese brigaadiga Rumeeniast. "Praegu on meie vajadused üldjoontes rahuldatud," ütles BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim. Tema sõnul püütakse edaspidi riskide hajutamiseks rohkem rumeenlasi tööle kutsuda, kuna Euroopa Liidu liikmesriigist on tööjõudu kergem tuua.
"Aga ega ukrainlased kuhugi ei kao, seal on lihtsalt niivõrd palju häid ja kvalifitseeritud keevitajaid," nentis Puhkim.
Puhkimi sõnul on ettvõtte Leedus asuva tütarfirma heade majandustulemuste taga Leedu riigi võõrtööjõupoliitika.
"Küsimus on operatiivsuses. Kui on vaja otsustada, kas võtta suur tellimus vastu, siis Leedus käib see palju kiiremini - tööjõu sissetoomise kohta tuleb seal otsus rutem," rääkis Puhkim. "Eestis on juba Eesti saatkonda Ukrainas avalduse sisseandmise järjekord paar kuud."
Seotud lood
Baltikumi ühe suurima tööstusettevõtte BLRT
Grupi tütarettevõte Elme Metall avas Vilniuses metallitöötlemise tehase, mille
investeeringud ulatuvad ligi 200 milioni kroonini.
Eesti kontserni BLRT Grupp kuuluv Leedu
ettevõte AB Vakaru laivu statykla ning Saksa BARD Engineering Gmbh sõlmisid
Baltimaade suurima laevaehituslepingu, mille maksumus on orienteeruvalt 700
miljonit krooni.
Majandusminister Juhan Parts peab oluliseks
ka riigipoolseid samme tööjõu probleemi lahendamisel.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.