Palkadel küllaga ruumi ?kerkida

Statistikaameti esmaspäeval avaldatud info kohaselt kasvas selle aasta esimeses kvartalis Eestis brutokuupalk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20 protsenti, ulatudes 10 322 kroonini.

Eri ettevõtetest öeldi Äripäevale, et sel aastal tõsteti palku üldiselt küll esimesel poolaastal, ent turusituatsioonist lähtudes on kavas eri ametikohtadel palku veelgi tõsta. Samuti on ettevõtteid, kus plaanitakse sügisel uut üldist palgatõusu.

Samas väideti mõnest ettevõttest, et tööjõudefitsiit on leevenemas ja seetõttu väheneb surve tõsta palka lihtsama töö eest. Seevastu vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele tõstab pigem spetsialistide palku.

Pere kontserni vastse juhi Peeter Raudsepa sõnul on oluline vältida tööjõu voolavust, sest sellega kaasnevad lisakulud, mis on seotud tööjõu värbamise, sisseelamise ning muude ettearvamatute asjaoludega.

Raudsepa sõnul ei ole sel aastal Pere kontsernis kavas ette võtta uut kõigi palkade tõstmist. Küll aga võib tööjõuturu olukorrast lähtudes olla tarvis palku individuaalselt korrigeerida, ütles Raudsepp. Oodatav palgatõus erineb sel juhul ametikohati.

Järgmiseks aastaks ennustas Raudsepp tippspetsialistidele kuni 30protsendilist palgatõusu.

Transpordiettevõtte SP Transit tegevjuhi Roman Loovi sõnul sõltub palgatõus peamiselt nõudlusest ja pakkumisest tööjõuturul.

Palk tõuseb eri töötajagruppidel eri ajal, kuid aastased muutused jäävad 10 ja 25 protsendi vahele.

Rimi juhi Ruth Laatre sõnul tõstetakse Rimis palku kord aastas - 1. aprillil - ning korrigeeritakse uuringute tulemustest lähtudes. "Kui uuring näitab, et mõnes valdkonnas on töötajad krooniliselt alatasustatud, tõstame palka," kommenteeris Laatre. Järgmise aasta palgatõusu pole veel aga paika pandud, eelarve koostamine alles käib.

Rand ja Tuulbergi ehitusjuhi Priit Vakmanni sõnul sõltub palgatõus nende ettevõttes eeskätt tööviljakuse kasvust. 2007. aasta esimeses kvartalis kasvas nende ettevõttes võrreldes eelmise aasta sama ajaga keskmine palk 18-20 protsenti.

Oskustööliste palgakasv ulatus seejuures 25 protsendini. Uut palgatõusu on oodata aasta teisel poolel, enne jõule.

YIT Ehitusest öeldi Äripäevale, et palku korrigeeriti esimesel poolaastal, teisel poolaastal korrigeerimisi enam ette näha ei ole. Palgatõus sõltub peamiselt töötaja töökogemuse kasvust ja panusest ettevõttesse.

"Ettevõte ei taha turutrendiga paaniliselt kaasa joosta, vaid panustab töötajate arenguvõimalustesse," rääkis personalijuht Anneli Metsmaker-Neerot. Töötajate palgatõus on seejuures kuni 25 protsenti aastas.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on tänavusest palgatõusust juba suurem osa toimunud. Eri osakondades jäi keskmine palgatõus 10 ja 25 protsendi vahele, palkade kasv jätkub ka järgmisel aastal.

Hormi sõnul on seoses palgatõusuga püsikulud kasvanud ligi 20 protsenti. Lisaks kallinevad ka mitmed teenused, nagu transport, mida samuti mõjutab palkade kasv. Tulude kasvutempo jääb sedasi kulude kasvule alla, nentis Horm.

Elion Ettevõtted ASi personalidirektori Irene Metsise sõnul võib järgmise aasta palgatõusuks nende ettevõttes eeldada 10 protsenti.

Vastavalt kollektiivlepingule korrigeeritakse Elcoteqis ettevõtte teatel palku kaks korda aastas. Järgmine korrigeerimisvoor jääb oktoobrisse. Peale lepingus kokku lepitud kasvu tõusevad palgad ka tööjõu tootlikkuse kasvuga seotud boonustasude näol.

Keskmine palgatõus oli Elcoteqis tänavu esimesel poolaastal 15 protsenti.

Kui töötajad hakkavad keerukamat tööd tegema, võib eeldada, et tootlikkus kasvab.

Traagiline on palgatõus siis, kui palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini. See on loomulik asjade käik, kui kiire palgatõusu järel ettevõtted ümber struktureeruvad ja hakkavad kallimaid kaupu tootma.