Mõned üldlevinud mõtted, mida on harjutud pidama keskkonnasõbralikeks. Tegelikkus on vastupidine, tõi välja The Times.
- Marlimähkmed on keskkonnakahju seisukohalt ühekordsetega võrdsed, selgus Briti keskkonnaagentuuri uuringust. Lihtsalt kahju on erinev. Ühekordsed mähkmed moodustavad prügimägedest umbes 0,1 protsenti. Marlimähkmeid tuleb pesta - selleks kulub energiat, puhast vett ja pesuvahendeid.
- Paberkotid kahjustavad rohkem keskkonda kui kilekotid. Põhjus: nad võtavad rohkem ruumi, seega kulub nende transpordile tootja juurest poeni rohkem energiat.
- Diiselrong saastab rohkem keskkonda kui neljarattaveoga auto. Eriti puudutab see ronge, mida kasutab vähe reisijaid.
- Puidujäätmete ja -pakendite põletamine on keskkonnale kasulikum kui üritada neid uuesti kasutada.
- Kui keegi paneb lakke keskkonnasõbraliku säästupirni ja ostab samal päeval kaks kotitäit välismaiseid juurvilju, siis on ta pirnist saadud aastase keskkonnakasu ühe õhtuga nullinud. Toidu kaugetest maadest kohalelennutamine toodab palju kasvuhoonegaase.
- Kuigi puudes on nähtud üht peamist abimeest kliima soojenemise vastu, sest puud suudavad siduda süsinikdioksiidi, toodavad puud ka metaani, mis on süsinikdioksiidist 21 korda kahjulikum kasvuhoonegaas.
Seotud lood
Eesmärgiga muutuda roheliseks
linnaks, kavatseb London keelata kauplustel ostjatele kilekottide jagamise.
Mis aitab kliima soojenemisele rohkem
kaasa? Lähed poodi autoga või käid sama maa jala?
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.