Reaalsus võtab pintsaku seljast

Allan Plekksepa ja Roomet Jakapi loovuse põhjal konstrueeritud Kreatiivmootori esimene pärisplaat on tehniliselt meisterlik, ületades selle poolest võrgus ja käest kätte levivaid demoplaate.

Mootor müristab ja turtsub ja uriseb ja undab endiselt igapäevamuusika ja -müra ning argivõimatuste küttel, aga mitte ainult. Igavikulisemalt tuleb vahele aus räppreportaaž 17. sajandi skandaalist astronoomi ja jänesesünnitajaga.

Kuigi plaadi võimast telge pidi jooksevad Plekksepa sõgedad kitarririfid kui kratid plekktorus, vahetab mootor käiku ja žanri iga looga: punk, džäss, elektropop, autorilaul, liftimuusika...

Vürts, mis Kreatiivmooto-rit kuulama paneb, on kogu loo sürrealistlik ja avangardne mõtlemine, mis pöörab pahupidi popmuusika põhimõtted ja paljastab nende sisemise jaburuse, nii kõla kui ka Roomet Jakapi triibuliste tekstide poolest (kui need just parasjagu hüperlabiaalsed ja pseudopassiivsed bodriaarikarva bordüüridega lalibaliatsioonid ei ole). Kogu see ühtaegu ootuspärane ja täiesti ebatõenäoline kompott kuumutab reaalsuse sedavõrd üle, et ta lihtsalt peab laubalt higi pühkima ja pintsaku seljast võtma.