Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu
esimees Endel Lippmaa on hiljuti kohtunud mitmete valitsuskabineti liikmetega,
et selgitada neile Läänemerre rajatavast gaasitrassist tulenevaid ohte
Eestile.
Lippmaa sõnul ei ole mingil moel õigustatud gaasijuhtme kulgemise teekonna toomine Eesti rannikule lähemale nagu seda on soovinud trassi rajaja Nord Stream, kirjutas Postimees.ee.
"Poola ei soovinud oma vetesse mingisugust gaasitoru ja sealne valitsus oli selles osas väga resoluutne. Euroopa Liit ei näidanud Poola seisukoha suhtes üles mingisugust protesti ja nüüd lähebki gaasitoru Bornholmi saarest mööda Rootsi poolt," tõi Lippmaa näite teiste riikide varalt ning lisas, et Eesti valitsus peaks olema sama kindlameelne ja mitte lubama julgeolekuriske kaasa toovat trassi territoriaalvete lähedale.
"Peamine oht on selles, et Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt teatanud, et toru hakkab valvama Vene laevastik. See tähendaks, et me lubaksime oma vetesse teise riigi võitlusvalmi laevastiku, mis oleks vastuolus ka mereõigusega," selgitas Lippmaa.
Samuti on tema sõnul ohuks gaasijuhtmele paigaldatavad sensorid, millega saab jälgida laevaliiklust.
Gazpromi tütarfirma Nord Stream teatas sel nädalal, et Vene-Saksa gaasijuhtme uus marsruut kulgeb Taani saarest Bornholmist pigem põhjapoolt kui lõunast. Uus marsruut on kaheksa kilomeetrit pikem, kui vana, teatas firma. Ettevõte otsustas selle kasuks pärast täiendavaid keskkonnauuringuid ja seadustega tutvumist. Ka Taani ja Saksa valitsustega arutati teemat.
Seotud lood
Energiakriisi vältimiseks on vaja
võrdsustada põlevkivi reegleid Euroopa Liidu söe, eriti pruunsöe reeglitega ning
ehitada lisaks veel üks merekaabel, mille kaudu saaksime vajadusel põhjamaadest
energiat osta, märkis akadeemik Endel Lippmaa
Endine peaminister Mart Laar on veendunud,
et Eesti peab keelduma gaasijuhtme rajamiseks uuringuloa andmisest.
Reformierakonna ja sotside hinnangul on keeldumine raske, kuni selleks pole
mõjuvaid põhjendusi.
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles,
et Vene-Saksa gaasijuhe kätkeb endas Eestile julgeolekuriske.
Gazpromi tütarfirma Nord Stream otsustas,
et Vene-Saksa gaasijuhtme uus marsruut kulgeb Taani saarest Bornholmist pigem
põhjapoolt kui lõunast.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.