Endale uut büroopinda otsivad ettevõtjad on
aasta-aastalt muutunud nõudlikumaks ning kuna pakutavate objektide hulk
järgmisest aastast oluliselt suureneb, tulevad hoonete omanikud nende
nõudmistele rõõmuga vastu.
Esimese büroode rajamise laine aegu kümmekond aastat tagasi oli oluline, kas büroohoone omanik on valmis ruumide planeeringut vastavalt üürniku soovile muutma, kirjutas Pindi Kinnisvara äripindade maakler Ingrid Mitt Äripäevas. Tänaseks on olukord turul muutunud ning selletaolised nõuded on muutunud juba elementaarseks. Kui veel ka viis aastat tagasi oli büroopindadest nappus, siis ehkki praegu on jätkuvalt puudus kvaliteetsetest pindadest, ületatakse tasakaalupunkt juba järgmisel aastal ning majaomanikud on hakanud üürnikele mööndusi tegema. Suurtel üürnikel on õigus rääkida kaasa teiste üürnikel valimisel, välistades niimoodi konkurentsi hoones; oluliseks on muutunud reklaamivõimalused maja katusel ja fassaadil jne. Hoonete omanikud püüavad soovide rahuldamisel olla äärmiselt paindlikud.
Eesti firmajuhid on hakanud üha rohkem arvestama peaaegu paratamatu tõsiasjaga, et mõned töötajad teevad poole oma igapäevasest asjaajamisest tööajast ning see tähendab ettevõtetele arvestatavat ressursikadu. Seepärast püüavad büroomajade omanikud lahendada hoone nii, et majas töötavatel inimestel oleks kõik käe-jala juures. Suureks plussiks on esimesel korrusel paiknev kaubanduskeskus. Hoonetesse planeeritakse tervisekeskus, juuksur, notar, panga teeninduskontor jms.
Seotud lood
Kontoripinna omanik seisab alati valiku
ees, kas jagada pind väiksemateks tükkideks ja anda kõrgema hinnaga välja või
üürida välja suurem pind ühele ettevõttele.
Cantilloni efekt kirjeldab hästi seda, kuidas praegused rahapoliitikad teevad rikkaid rikkamaks ja vaeseid vaesemaks, suurendades selle kaudu ebavõrdsust.