Kontoripinna omanik seisab alati valiku
ees, kas jagada pind väiksemateks tükkideks ja anda kõrgema hinnaga välja või
üürida välja suurem pind ühele ettevõttele.
Kuna viimasel aastal kipub pakkumine nõudlusele järele jõudma, kohati ka ületama, tuleb omanikul tihti pigem kontoripinda tükeldada, et tulla vastu üürnike soovidele, kirjutas Äripäev.
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani hinnangul tuleb väiksemate ja vanemate büroohoonete omanikel teha mööndusi, seda ka väljaüüritava pinna suuruse osas.
Uute büroode puhul seda probleemi ei ole - turul on piisavalt mainekaid suurfirmasid, kes endale esinduspindasid otsivad. "Pealegi ei oleks uue maja omanikule see tulus - liigne tükeldamine ei ärata enam usaldust," lausub Sooman.
Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Vivika Simmo sõnutsi on omaniku eelis eelkõige anda pinnad välja võimalikult suurena ning omada hoones vähe rentnikke. Sellisel juhul peab üürile andja arvestama pikema rentniku otsimise ajaga ning üürniku lahkumise puhul suurema vakantsiga, kuid samas saab parema taustaga üürniku ning tugevama lepingu.
"Üldjuhul on olulisem üürilepingu pikkus ning ettevõte maine," väidab ta ning lisab, et vähesel määral on turul arendajaid, kes soostuvad ruume ehitama välja vastavalt väikeettevõtete vajadustele ning opereerima paljude üürnikega oma hoones.
BPE Kinnisvaraeksperdi äripindade maakleri Toomas Veskimäe kinnitab samuti, et loeb küll ettevõtte maine, kuid siiski antakse pinnad välja pigem võimalikult suurte tükkidena, et oleks vähem lepinguid.
"Selge on aga see, et meie turule ei jätku piisavalt suurkliente ja kui tehniliselt võimalik, jaotatakse pinnad ka tükkideks," möönab ta. Büroomaja projekteerides tuleks kindlasti seda arvestada.
Seotud lood
GILD Bankersi kinnisvarafondi EEREIT
ekspertid leiavad, et büroopindade üüriturul pole hinnalanguseks põhjust, kuna
nõudlus on kõrge.
Endale uut büroopinda otsivad ettevõtjad on
aasta-aastalt muutunud nõudlikumaks ning kuna pakutavate objektide hulk
järgmisest aastast oluliselt suureneb, tulevad hoonete omanikud nende
nõudmistele rõõmuga vastu.
Eesti Ehituse tütarfirma UAB Eurocon
LT hakkab Vilniuses korter-büroomaja ehitama.
Pangad ei taha finantseerida arendusi, mis
pole lepingutega kaetud, ent üürnikud soovivad enne lepingu tegemist reaalset
ehitustegevust näha.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.