Suitsetamisest jäävad geenidesse jäljed,
mis püsivad seal veel kaua pärast suitsetamisest loobumist.
Uus avastus annab selgituse, miks endiste suitsetajate puhul püsib kopsuvähi ja teiste kopsuhaiguste risk endiselt kõrgel.
Pärast suitsetamisest loobumist hakkab keha järkjärgult suitsetamisest tekkinud kahjusid siluma. Kuid vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole kõik taastuv. Näiteks südamehaiguste risk taandub mittesuitsetajatega samale tasemele. Kopsuvähki või emfüseemi, ehk kopsupuhitusse haigestumise risk püsib kõrgel ka aastakümneid pärast suitsetamisest loobumist, kirjutas Nature.
Suitsetamisest loobudes haigestumise risk küll väheneb, aga see ei lähe eal tagasi nulli, ütles Kanada Vanvouveri vähiuuringute keskuse vähibioloog Raj Chari.
Chari võrdles koos kolleegidega geeni ekspressiooni nelja mittesuitsetaja, kaheksa praeguse suitsetaja ning tosina endise suitsetaja hingamisteedest võetud koeproovides. Mittesuitsetajad olid suitsuta hakkama saanud aastast kuni 32 aastani.
Selgus, et mõne geeni ekspressioon oli mittesuitsetajail taandunud tavalisele tasemele, samas leiti 124 geeni puhul, et nende ekspressioon polnud normaliseerunud. Tulemused ilmuvad ajakirjas BMC Genomics 1.
Mitmed nende geenide poolt toodetud valkudest on seotud kopsuhaigustega. Näiteks oli mitmeid rakkude elutsüklit määravaid geene nii suitsetajate kui praeguste suitsetajate koeproovides vähem.
Nii kroonilist bronhiiti kui emfüseemi põdevate haigete hingamisteedes on rakkude jagunemise kiirus vähenenud.
Samuti oli nii suitsetajate kui endiste suitsetajate puhul vähem geene, mis kodeerivad DNA parandamises osalevaid valke.
Geeniekspressiooni muudatused võivad olla seotud ka haigusega. Kõik endised suitsetajad olid vähemalt 30 aasta jooksul suitsetanud minimaalselt paki päevas ning kõigil neil leiti nii kroonilise bronhiidi kui emfüseemi sümptomeid. Chari leidis, et geeniekspressiooni tasemel ning kopsuhaigustel polnud siiski otsest seost, niisiis on muutustel mingi muu põhjus.
Bostoni ülikooli kopsuspetsialisti Avrum Spira veel ilmumata artikkel väidab samuti, et suitsetamine iseenesest tekitab püsivaid geenimuutusi. Spira leidis muutusi tervete endiste mittesuitsetajate geenide ekspressioonis.
"Hingamisteede rakkudes püsivad molekulaarsel tasandil muudatused veel palju aastaid pärast suitsetamisest loobumist," ütles Spira. Samas ei saa siit tõmmata otsest põhjus-tagajärg seost geenimuudatuste ja kopsuhaiguste vahel. Selleks, et neid muudatusi paremini mõista, kavatseb Spira ette võtta uuringu, mis jälgib muudatusi geeniekspressioonis ning kopsuhaiguste taset suitsetajatel enne ja pärast kahjulikust harjumusest loobumist.
Seotud lood
Türgi parlament soovib avalikes kohtades
suitsetamise ära keelata, kuna see on Euroopas tavaks saamas.
Prantsusmaal ning kaheksal Saksamaa
liidumaal, nende hulgas Berliinis jõustus 1. jaanuaril söögikohtades
suitsetamise keeld.
Eile otsustas Läti valitsuse Tööandjate
komitee keelata suitsetamise avalikes toitlustusasutustes 1. aprillist 2010,
kasiinodes jääb aga suitsetamine lubatuks, vahendas BBN.
Passiivne suitsetamine ei ohusta mitte
ainult inimesi. Suitsuse õhu sissehingamine on ohtlik ka kassidele ja koertele,
väidavad loomaarstid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.