Maakohus saatis Anatoli (nimi muudetud)
eaka naise tapmise eest 12 aastaks vangi. Paar kuud hiljem laskis ringkonnakohus
ta kui süütu inimese vabaks. Riik maksis 520 päeva alusetult trellide taga
istunud Anatolile kopsaka valuraha.
Kahe astme kohtutes, kus Anatoli süüasja arutati, olid tähtsaks tõendiks DNA-ekspertiisid. Maa- ja ringkonnakohus hindasid neid risti vastupidiselt, peale jäi ringkonnakohtu arvamus, sest vaatamata prokuröri kassatsiooniprotestile ei võtnud riigikohus asja menetlusse, kirjutab Postimees.
2005. aasta suveõhtul kutsuti politseinikud ühte väikesesse alevikku, kus ühes korteris lamas 69aastase Jevdokia (nimi muudetud) arvukate noahaavadega surnukeha. Politseinikud võttis vastu 68aastane, hüübinud verega määrdunud Jekaterina (nimi muudetud). Juua täis Jekaterina süüdistas veretöös endast paarkümmend aastat nooremat Anatolit ja juhatas politseinikud tema koju.
Kodus joomast pead välja maganud Anatoli käed pandi raudu. Mõrvapaigast võeti kaasa viinapitsid ja seitsmesentimeetrise teraga valge peaga nuga. Eksperdid leidsid veriselt noateralt Jekaterina, käepidemelt aga tapetud Jevdokia DNA-d. Mingeid jälgi, et nuga oleks käes hoidnud Anatoli, polnud.
Anatoli eitas ka ise veretööd. Ta rääkis: «Minul ühegi naisterahvaga konflikti polnud. Ma ei löönud ega solvanud kedagi. Istusime viisakalt ja sõime. Kõik oli rahulik. Ka naiste vahel tüli polnud. Kui mina lahkusin, olid kõik elus ja terved, laipu ma ei näinud. Mul polnud põhjust kedagi tappa. Ma ei tea, kes seda teha võis.»
Anatolile esitati süüdistus Jevdokia tapmises ja Jekaterina tapmiskatses. Süüdimõistmise korral ähvardas teda 8- kuni 20-aastane või eluaegne vanglakaristus.
Seotud lood
Lenta.ru vahendab Venemaa
riigiprokuratuuri, kelle andmetel peeti ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvas
süüdistatuna kinni tšetšeenidega seotud Moskva allilmaliider.
Poole elust vangis istunud tšetšeeni ja
Eesti ainsaks seaduslikuks vargaks peetavat Ruslan Junusovi (53)
kahtlustatakse ärimees Andrus Kaarma palgamõrva korraldamises.
Politsei pidas kinni ärimees Andrus Kaarma
tapmise organiseerimises kahtlustatavad mehed.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.