Hädamaandumine Eesti moodi

Täpsemalt öeldes - ega keegi enam teagi, mis asi see pehme maandumine õigupoolest on. Käibefraasi "pehme maandumine" laiadesse massidesse tooja, Eesti Panga asepresident Märten Ross pakub täna, et pehme maandumine võib olla ka nullilähedane majanduskasv.

Eelmise aasta kevadiste prognoosidega võrreldes on tegelik maandumine muutunud tunduvalt raskemaks. Kui möödunud kevadel ennustas rahandusministeerium 2008. aastaks 2,9- ja 2009. aastaks 2,8protsendilist inflatsiooni, siis värskeimas tänavusuvises prognoosis on samadel kohtadel palju suuremad numbrid: 7,4 ja 5,3 protsenti. Sama lugu on jooksevkonto defitsiidiga, milleks pakkus ministeerium pooleteise aasta eest 2008. aastal -8,3 ning 2009. aastal -7,5 protsenti siseriiklikust koguproduktist (SKPst). Käesoleval suvel tuli aga prognoosi kirjutada vastavalt -15,9- ja -15,2protsendilised jooksevkonto defitsiidid. Need on vaid paar näidet.

Kuigi viimase pooleteise aasta jooksul on rahandusministeeriumi ja pankade majandusprognoosid korduvalt tõmmanud koomale ootusi ja lootusi kõigis majanduse jätkusuutlikkust peegeldavates näitajates, pole seni keegi julgenud loobuda mugavast, ent laialivalguvast ühisnimetajast "pehme maandumine". Õigupoolest ei julge ükski agar pehme maandumise lubaja sellele terminile alumist piiri tõmmata, mistõttu võib pehme maandumine tähendada ka nullilähedast majanduskasvu.

Kui Äripäev palus analüütikutel ja spetsialistidel selgitada, mis asi see pehme maandumine on, jäi selge vastus saamata. "Pehme maandumine on puhas metafoor, see on midagi majandusteaduse ja luule vahepealset," pakub SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula.

"Meie peame Eestile jätkusuutlikuks majanduskasvu stabiliseerumist seitsme protsendi lähedal. Samas võib pehmeks maandumiseks nimetada pea igat arengut, kus majanduskasvu number jääb positiivseks," arvab Nordea Panga analüütik Sander Klaos.

"Pehme ega raske maandumine ei saagi olla arvulised näitajaid, vaid eelkõige kvalitatiivsed hinnangud majanduse võimele kohanduda tsükli erinevate faasidega," ütleb Eesti Panga asepresident Märten Ross.

Metafoori "pehme maandumise" kui viimase aja majandusprognooside lahutamatu osa sokutab psühholoogia valdkonda ka rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik. "Ma ei tooks pehme maandumise juures välja konkreetseid numbreid. Asi on rohkem psühholoogiline, sest näiteks 5protsendine kasv võib panna üliemotsionaalselt käituma, sama hästi kui kasvu langemine 3 protsendi peale ei pruugi midagi kaasa tuua," selgitab Säälik.

Majanduskasvu osas on rahandusministeerium olnud tänaseni optimistlikum kui näiteks Eesti Pank. Tänavu kevadel ennustas rahandusministeerium järgmise aasta majanduskasvuks 8,3 protsenti, samas kui Eesti Pank pidas tuleval aastal reaalseks 6,5protsendilist majanduskasvu. Suvises prognoosis kärpis rahandusministeerium oma ootusi majanduskasvule küll iga aasta kohta umbes protsendi, kuid oluliselt alla seitsme protsendi meie majanduse kasv lähiaastatel ministeeriumi ootusi arvestades langeda ei tohiks.

Reaalsus on aga selline, et juba tänavu teises kvartalis aeglustus Eesti majanduskasv 7,3 protsendi peale eelmise aasta sama ajaga võrreldes. "Eks me kõik ootasime, et kasv oleks sujuvamalt alla tulnud. Hinnangud olid 8-9 protsendi juures," tunnistab Säälik.

"Valitsus peaks majanduse langusfaasis olema valmis kulusid kärpima, kuna rahandusministeeriumi praegune prognoos võib osutuda liialt optimistlikuks," ei ole Eesti Panga president Andres Lipstok päri rahandusministeeriumi paljulubava prognoosiga. Aastaks 2009 ennustas Eesti Pank kevadel vaid 5,6protsendilist majanduskasvu, võrreldes rahandusministeeriumi oodatud 7,7 kasvuprotsendiga.

"Eesti Pank on olnud meist alati konservatiivsem, aga ega need erinevused nii suured nüüd ka ole. Pealegi oleme viimase aja kõigist prognoosidest kiiremini kasvanud," kommenteerib rahandusministeeriumi analüütik Säälik enda tehtud prognoose.

Sääliku sõnul on Eesti kui väikeriigi õnn ja õnnetus sõltuda suurel määral välismaailmas toimuvast. "Praegu vaatavad kõik ärevusega USA poole, et mis sealsel kinnisvaraturul juhtub. Ma julgeks öelda, et väljastpoolt on meie majandusele näha rohkem ohu märke kui mõni kuu tagasi," sõnab Säälik.

Ajal kui analüütikud julgevad juba ääri-veeri kahelda Eesti puhul nn pehme maandumise võimalikkuses, ajab peaminister Andrus Ansip ikka "vanade heade aegade juttu".

"Mitte ükski ametlik prognoos pole nihkunud kaugemale pehme maandumise stsenaariumist," ütleb Ansip. "Keegi pole tulnud välja prognoosiga, mida võiks eelmistest pessimistlikumaks pidada."

Ettevõtja: eufooria lõppemises peitub võimalus

"Varem otsisime Eesti Nokiat, nüüd ootame pehmet maandumist, kuigi keegi ei tea, millega tegu," muheleb Rakvere Piima juht Jaanus Vihand. "See on massipsühhoos."

"Nüüd hakkab raha rohkem tööstusesse tulema," usub Rakvere Piima juht Jaanus Vihand. Foto: Veiko Tõkman

Vihand ei muretse jahtuva majanduse pärast üleliia. "Kui alles hiljuti olid kõigil piimatööstustel sarnased kilepakid ja topsid, siis nüüd püüab igaüks teha midagi, mida teistel pole," räägib Vihand ja näitab piimakõrsi, läbi mille piima imedes tavalisest valgest saab banaani-, maasika- või šokolaadipiim.

Vihand usub ka raha juurdevoolu tööstusesse. "Kinnisvarabuumi ajal ütles mõni tööstur investorile, et pangu tema ettevõttesse raha, kasumimarginaal on vähemalt 20 protsenti, siis investor naeris selle pakkumise välja ja teatas, et kinnisvaras saab ta ju 100 protsenti kasumit," räägib ta.

Eesti Telekomi tegevjuhi Valdo Kalmu sõnul on piisavalt ohumärke, et majandus aeglustub arvatust rohkem. "Eriti murelikuks teeb palga jätkuv galopeerimine," sõnab Kalm. Ilmekas näide palgarallist on see, kuidas Vihand oma alluvatel nende laialijooksmise vältimiseks palku tõstis - 45 protsenti viimase aasta jooksul. Aitas, töötajad jäid.

Valitsus saab ettevõtjatelt pragada. "Valitsuse arvates on meil mingi uinutav tase saavutatud," sõnab Vihand.