Sotsiaalministeerium kavandab
mitteaktiivsete inimeste ehk potentsiaalse tööjõu tööle rakendamist.
Mitteaktiivsete inimeste ehk nende seas, kes ei tööta ega otsi tööd on kõige rohkem 15-24 aastaseid noori. Viimaseid on mitteaktiivsete hulgas üle poole. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve sõnul võiksid üliõpilased ka ülikooli kõrvalt tööl käia. Järve sõnul on ka tudengid need, kelle arvelt saaks tööjõudu tööturule juurde. "Kõige enam plaanitakse tööjõuturule saada osalise tööajaga töötavad inimesed ja noored," sõnas Järve.
Hetkel Eestis on 255 900 mitteaktiivset inimest. Mitteaktiivsete inimeste hulka kuuluvad ka lapsehoolduspuhkusel olevad vanemad.
Mitte-eestlasi on rohkem tööotsijate seas. Kaks kolmandikku eestlastest on heitunud ehk loobunud töö otsingutest. Samas kui mitte-eestlaste hulgas on heitunuid kolmandik.
"Siiani on mitteaktiivsete inimestega vähe tegeletud," sõnas Järve. Viimane on ka põhjus, miks on koostatud tööjõuprogramm, mis valituse heakskiidul peaks rakenduma 2008. aastal. Programm kokku läheb maksma ligi 300 miljonit krooni. Hetkel pole programm valitsuse poolt kinnitust saanud, kuid lähiajal läheb teema arutlusele.
"Tööpuudus on virtuaalne näitaja," sõnas Järve. Mis Järve sõnul tähendab seda, et need ligi kolm sada tuhat mitteaktiivset tuleks liita töötute arvuga, mis annaks õige töötute arvu.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse
esimees Eimar Veldre ei toeta plaani suurendada tööhõivet tudengite hulgas.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.