Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide
(ÜVK) ehitamine suure mahajäämusega võib Eestile kaasa tuua suured eurotrahvid.
„Suurem osa 2004.–2006. a ÜVK projektidest on jäämas rahapuudusel omavalitsustes pooleli või üldse tegemata,” ütles Ratas. „Kuigi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse kohaselt korraldab ÜVK arengut kohalik omavalitsusüksus, tuleb eurotrahvid kinni maksta riigil ehk kõigil maksumaksjatel.”
Ratase sõnul on valitsus kohelnud kohalikke omavalitsusüksusi ebavõrdselt, sest eelmistel aastatel on mõningad kohalikud omavalitsusüksused riigilt ÜVK projektideks finantstuge saanud, kuid enamus mitte.
„Nüüd on riik kohalikud omavalitsusüksused probleemi lahendamisel praktiliselt abita jätnud ja leiab, et viimased peavad selleks ise lisaraha leidma,” märkis Ratas. „Seda ei ole aga võimelised tegema ka nn rikkamad omavalitsused, rääkimata vähem rahakatest. Ei ole ju kohalike omavalitsuste võimuses pidurdada ehitushindade järjepidevat ja kiiret tõusu.”
Ratase sõnul on ka eeloleva Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2007–2013 kavandatud projektide riigipoolne täiendav rahastamine lahendamata.
„Selline olukord võib enesega kaas tuua Eesti Vabariigi kohustuste mittetäitmise elanike ja Euroopa Liidu ees ning tervisliku keskkonna kindlustamise lükkumise kaugemasse tulevikku,” selgitas riigikogu aseesimees. „Sellest tulenevalt ähvardavad riiki järjekordsed suured eurotrahvid, mille tasumine ei vabasta aga meid võetud kohustuste täitmisest.”
Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise.
Seotud lood
Riigikogu aseesimehele Jüri Ratesele
valmistab peavalu fakt, et 57% elanikest ei oska nimetada ühtegi avaliku sektori
e- teenust ning 30 protsendil elanikest puuduvad arvutioskused täielikult.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.