Kuuldes, et Eesti on aastaga maailma
e-valitsuste pingereas umbes sada kohta langenud, arvas peaminister Andrus
Ansip, et uurijad ei ole meie e-edusammudest kuulnud või on tõesti mõningates
valdkondades puudujääke.
"Me aegajalt vaimustume masohhistlikult sellest, mis on halvasti, mitte ei tunne rõõmu sellest, mis on hästi," arvas Ansip.
Nimelt Eesti langes aastaga maailma e-valitsuste pingereas umbes sada kohta, selgus USA Browni ülikooli korraldatud uuringust.
Kui 2006. aastal hinnati samas uuringus Eesti riigiasutuste veebikülgede kasutajasõbralikkust 198 riigi võrdluses 25. koha vääriliseks, siis tänavu suvel hinnati Eesti e-valitsus 118.-132. vääriliseks.
Browni ülikooli poliitikakeskuse koostatud pingerea tipus on Lõuna-Korea, 2. kohal on Singapur ja 3. kohal Taiwan. Eestiga sama kohta jagavad Albaania, Angola, Barbados, Kongo DV, Gambia, Haiti, Iraak, Kõrgõzstan, Mikroneesia, Mongoolia, Mosambiik, Niue, Samoa ja Sri Lanka.
"Seda, et oleme Angolaga ühel tasemel, ma ei usu. Ju ei ole uuringu tegijad kuulnud meie X-teest, ID-kaardist jne," ütles Ansip, kes ei tahtnud antud uuringule hinnangut anda.
"Uuringuid tehakse iga päev, ei saa mingi koha põhjal midagi põhjapanevat öelda," lisas Antsip, kelle lemmik uurimus on see, mis väidab, et eestlased on luksemburglastega koos maailma õnnetumad. "Ma tahaksin olla sama õnnetu kui luksemburglased," ütles Ansip.
Samas võis uurimus võrrelda väga spetsiifilisi näitajaid, mis Eestis ei ole väga kõrged. "Ju see on siis õigustatud koht," leidis Ansip.
Seotud lood
Eesti langes aastaga maailma e-valitsuste
pingereas umbes sada kohta, selgus USA Browni ülikooli korraldatud
uuringust.
Valimistelt rekordtulemusega enesele
peaministri toolil jätkamise kindlustanud Andrus Ansip on suutnud pooleaastase
valitsemise järel saavutada rahva seas kõrgema toetuse kui kõik tema varasemad
eelkäijad.
Tehnokratt Peeter Marveti sõnul ei ole vast
avaldatud Browni ülikooli uuringu kohaselt Eestis ühtegi online-teenust.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.