Teravilja hinnatõus ning kasvav nõudlus on
maailma toiduturul kaasa toonud viimase 30 aasta suurimad muutused, mis
puudutavad nii tarbijaid, talunikke, suurkorporatsioone kui ka maailma nälgivaid
elanikke, kirjutab Wall Street Journal.
Odava teravilja ajad on möödas. Järjest rohkem on analüütikuid ja toidutööstuse juhte, kelle hinnangul ei ole sedakorda tegemist enam ajutise hinnatõusuga, mille põhjustaks näiteks saagi ikaldumine, vaid tõus võib jätkuda vähemalt 10 aastat ja üles viia kõigi toiduainete hinnad, kirjutab leht.
Põhjuseks järsult kasvanud nõudlus Aasias ja Ladina-Ameerikas ning biokütuste tootmine. Tulev aasta tõotab järjestikku tulla juba kolmas, kus maailm tarbib teravilja rohkem kui toodab, sulatades viljavarud madalaimale tasemele 70ndatest.
Ameeriklaste jaoks kasvavad toidukaupade hinnad viimase 17 aasta kiireimas tempos. Nii saia kui ka piima hind on mullusega võrreldes pea veerandi võrra kallinenud. Itaalias protestiti hiljuti pasta hinnatõusu vastu, Mehhikos on valitsus tortilladele hinnalae kehtestanud. Pakistan piirab teravilja eksporti, et ohjeldada siseturul toidukaupade hinnatõusu. Ning ka Venemaa ja Ukraina piiravad eksporti.
Toidukaupade tootjatel on suuri raskusi hinnatõusu edasikandmisega supermarketitele, mis eelmise järsu hinnatõusuperioodiga võrreldes 70ndatel on täna palju tugevama turupositsiooni ja kauplemisjõuga. Humanitaartöötajad kurdavad, et toiduabi eelarve ostujõud sulab kokku.
Suurimad võitjad toimuvast on talunikud. USA põllumajandusministeeriumi hinnangul kasvavad USA talunike netotulud tänavu 48% rekordilisele 87,1 miljardile dollarile. Oodates põllumeeste ostutuuri, on börsil omakorda tõusutrendis põllumajandustehnikat, väetisi ja muid sisendeid tootvate firmade aktsiad.
Seotud lood
Toiduainete hinnatõus võib viia globaalse
toidupuuduseni, mis on esimene alates 1970. aastatest. ÜRO värske raporti
kohaselt on maailmas 854 miljonit nälgivat inimest, kuid toidu kättesaadavus on
vähenenud ka ülejäänud inimestele.
Vastuseks teravilja hinna järsule tõusule
tahab Euroopa Komisjon vähemalt ajutiselt peatada 15 aastat vana reegli, mis
sunnib talunikke ületoodangu vältimiseks vähemalt 10% maadest söötis hoidma,
kirjutab Financial Times.
Eestlastel tuleb sarnaselt teiste
eurooplastega tänavu sügisel ees ootava saia-leivatoodete ja lihakauba
hinnatõusuga leppida, piimatoodete kallinemist saaks aga pärssida euroliit ja
seda oodates tuleb poliitikutele otsa vaadata.
Euroopat tabanud piimanappuse ja toorpiima
hinnaralli toel tõstavad Eesti piimatöösturid lähikuudel piimapaki hinda 30
protsenti, ähvardades defitsiidiks muutunud piima vastasel korral hoopis
naabrite poelettidele vedada.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.