Greenspan kritiseerib Bushi: kaotus on neile paras

Raamatus "Tormilised ajad: seiklused uues maailmas" (The Age of Turbulence: Adventures in a New World) kirjutab Greenspan, kuidas ta soovitas Valgel majal vetostada nii mõnegi seaduse, mis oleks aidanud piirata "kontrolli alt väljunud" kulutamist. Et president Bush seda ei teinud "oli suur viga". Vabariiklased Kongressis "vahetasid printsiibid võimu vastu. Lõpuks ei jäänud neile ei üht ega teist. Kaotus (USA Kongressi valimistel - toim.) oli neile paras", kirjutas ajaleht Wall Street Journal Greenspani raamatu ülevaates.

Mitmed kriitikud süüdistavad tänasel päeval USA föderaalreservi, mis Greenspani ajal jättis laenuintressid liiga kauaks liiga madalale USA laenuturu tänastes probleemides. Greenspan, kelle raamat sai valmis enne praegusi torme maailma finantsturgudel, õigustab toonaseid valikuid. "Olime valmis minema riskile, et intresside kärpimine võib tekitada mulli, mingisuguse inflatsiooni puhangu kuskil, millega meil tuleb seejärel tegeleda … see oli õige otsus," kirjutab Greenspan.

Kirjastus Penguin maksis Greenspanile raamatu eest läinud aastal honorari 8 miljonit dollarit. Raamat tuleb välja päev enne USA keskpanga viimaste aegade üht kaalukaimat intressiotsust kui kogu maailma silmad on Greenspani järeltulija Ben Bernanke peal.

Greenspan visandab oma raamatus ka oma nägemuse sellest, mis saab edasi. Energeetika osas arvab ta näiteks, et USA peaks rohkem kasutama tuumaenergeetikat. Katsed piirata kliima soojenemist kasvuhoonegaaside piiramise või roheliste maksudega on tema arvates määratud nurjumisele.

Greenspan näeb probleemi ka elatustaseme ja sissetulekute süvenevas ebavõrdsuses, mis võib lõhkuda "meie ühiskonda koos hoidvad kultuurilised sidemed" ning viia isegi "vägivaldsete rahutusteni". Ravimiks ei soovita Greenspan mitte rikaste kõrgemat maksustamist, vaid panustamist paremale haridusele. Alustada võiks matemaatikaõpetajate palga tõstmisest.

Tulevikus näeb Greenspan ühe suurima riskina kasvavat inflatsiooniohtu, mida on järjest raskem vaos hoida. Et Hiina impordi hinnad juba praegu kasvavad, võib see pööre käes olla pigem varem kui hiljem. USA keskpanga avatud turu komitee saaks inflatsiooni küll 1-2% raames hoida, kuid see eeldaks kahekohalisi laenuintresse, mida pole nähtud Alen Greenspani eelkäija Paul Volckeri aegadest. Poliitikud ei jääks siin ilmselt osavõtmatuteks kõrvaltvaatajateks.

Kui Keskpank poliitikute survele vastu ei pane, võib eeldada, et aastaks 2030 pole keskmine inflatsioon enam mitte 2% nagu täna, vaid pigem 4-5%. Valitsuse kümneaastate võlakirjade tulusus, mis praegu on alla 5%, kerkib vähemalt 8%le. See seab surve alla aktsia- ja võlakirja turud ning elamute hinnad.