Tehnokratt Peeter Marveti sõnul on protsess
jõudnud sellisesse faasi, kus ajalugu on teinud Microsoftiga seda, mida Euroopa
Komisjon teha plaanis.
"Karistus on nüüdseks juba käes, kõik vaatavad videoid YouTube'is ja enamus inimesi ei huvita Windows Media Player," selgitas ta.
Tallinna Ülikooli informaatika osakonna sotsiaalse ja vabatarkvara dotsenti Kaido Kikkase sõnul on areng iseenesest muidugi tervitatav.
"Samas oli Microsoft näiteks USA-s 2000. aasta keskel reaalselt kaheks firmaks löömise ees ning tuli sellest oma tavalisel libedal moel välja. Oleksin põhjapanevamate järelduste tegemisega ettevaatlik," ütles ta aripaev.ee-le.
Kikkas leiab, et tarkvara ei ole võimalik patenteerida. See on ka Eesti Infotehnoloogia Seltsi seisukoht. "USA kogemus selles vallas alates 1998. aastast on piisavalt hoiatav näide, et seda EL-s mitte järele proovida. Kunagi võrdlesin ühes artiklis seda olukorraga, kus üks jooksja on enda kingapaelad kokku sidunud, koperdab staadionil ning selle asemel, et sõlm lahti teha, nõuab teistelt samamoodi paelte kokkusidumist. Ka laiemalt senist nn. intellektuaalomandi olukorda ja tendentse vaadates tundub mulle, et see elab läbi tõsist kriisi. 18. sajandist pärit juriidilised mehhanismid lihtsalt ei suuda enam internetiajastu olukordi hallata. Seega ei ole Microsofti argumendid minu jaoks veenvad," lisas ta.
Kikkas tahaks loota, et selline otsus aitab tulevikus ohjeldada teisi monopole, näiteks Gazpromi, mis on eriti vajalik Eestile. "Samas jäi seesama Microsoft hiljuti enda OpenXML-failivormingu standardiks kuulutamise hääletusprotsessis vahele Rootsi ametnike kinnimaksmisega, mistõttu Rootsi ei saanud hääletamisel osaleda, nii et kahjuks ei saa sarnast musta mängu ka edaspidi välistada. Siiski on tegemist väga vajaliku pretsedendiga," arvas Kikkas.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni konkurentsiametnikud
tulid eile võiduga välja üheksa aastat kestnud vägikaikaveost USA tarkvarahiiu
Microsoftiga.
Euroopa Kohtu esimese instantsi kohus
lükkas täna tagasi suurema osa Microsoft apellatsioonikaebusest Euroopa
Komisjoni otsuse vastu, et USA tarkvarahiid on Euroopa turul kuritarvitanud oma
monopolilähedast turupositsiooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.