Euroopa Komisjon tuleb homme välja uute
eelnõudega ELi energiaturu liberaliseerimiseks, ent eelkõige Saksamaa ja
Prantsusmaa vastuseis seab algatuse edu küsimärgi alla.
"Praegused reeglid ja abinõud ei loo alust, mis viiks hästi toimiva siseturuni," tsiteerib uue direktiivi eelnõu International Herald Tribune. "Euroopa Liit ei saa garanteerida ühelegi ELi firmale õigust müüa oma gaasi teisele liikmesriigile võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimiseta ." Eelnõu lisab, et ka senised abinõud tarnekindluse tagamiseks ja ühenduste väljaehitamiseks liikmesriikide vahel "on osutunud ebapiisavaks".
ELi energiavolinik Andris Piebalgs on ametisse asumisest saadik üritanud suurte energiamonopolide turujõudu ohjata. Konkurentsiametnikud on alustanud uurimist terve rea Euroopa energiafirmade üle - küsimärgi alla on pandud nii E.ONi, EDFi, Gaz de Francei, RWE, Eni kui Electrabeli äritavad. Kahtlustatakse turu jagamist ja hinnakokkuleppeid.
Järjekorras kolmanda energiaseaduste paketiga on Euroopa Komisjon sedakorda eesmärgiks seadnud eelkõige suurte vertikaalselt integreeritud energiamonopolide tükeldamise.
Nii ei või uue eelnõu järgi elektriturul põhivõrgu ettevõtted enam kuuluda samasse kontserni elektrienergia tootjaga ning gaasiturul torujuhtmete omanik olla ühtlasi maagaasi tootja. Alternatiivina võimaldab uus eelnõu kontsernist lahku lüüa ka üksi võrkude opereerimise. Nii või teisiti ei tohi konkureerivatel tootjatel olla turule tulekuks takistusi. Samuti tahab Euroopa Komisjon Euroopa turule ühte tugevat järelevalveasutust või regulaatorit, mis hakkaks koordineerima muuhulgas ühenduste väljaehitamist liikmesriikide vahel.
Energiafirmade tükeldamise vastu on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa suured energiakontsernid. Ent samuti Vene Gazprom, mis on häälekalt kritiseerinud Euroopa Liitu energiateema ülepolitiseerimise eest. Ka pole komisjoni kriitikutel erilist huvi veel ühe reguleerija vastu ning väga visalt lepitakse sellega, et Euroopa Komisjoni voli hakkab ulatuma ka energiaturule.
Samas on ELi energiaturu reformist väga huvitatud näiteks tuuleenergia tootjad. "Me oleksime väga pettunud kui komisjon ei tule välja radikaalse paketiga," ütles Taani majanduslehele Börsen ELi tuuleenergia assotsiatsiooni juht Christian Kjaer. Ta lisas aga, et ei ole suurriikide vastuseisu tõttu eriti optimistlik. Praegu seavad rahvuslikud monopolid tuuleenergia tootjatele takistusi, pärssides võimalusi vabalt oma elektrit ELi turul ühest riigist teise müüa.
ELi uues eelnõus on esmakordselt sees ka "solidaarsuse" klausel, mis kannustab liikmesriike üksteist aitama kui ühe või teise riigi varustuskindlus ohus on. Klausel on soovitusliku iseloomuga.
ELi kogu elektri- ja gaasituru suurus on hinnanguliselt 340 miljardit eurot.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel
Barroso hoiatas esmaspäeval Vene Gazpromi, et sel on oodata "karme piiranguid"
kui firma peaks plaanima Euroopa Liidus energiafirmade ülesostmist.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.