Kaadmiumimürgistus pole naljaasi, ütles
Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja -hügieeni osakonna toksikoloogiadotsent Tõnu
Püssa tänases Tartu Postimehes.
Põhiosa keskkonnas olevast kaadmiumist on inimtekkeline, pärit peamiselt kaadmiumi sulatamise ahjudest ning kaadiuimi sisaldavate toodete, näiteks plastide, värvainete, patareide, olmejäätmete ja heitvee töötlemisest või põletamisest.
Kaadmiumisaaste allikaks on ka mineraalväetised ja seenhaiguste tõrjeks kasutatavad taimekaitsevahendid ning kohati ka pinnavesi ja isegi veevärgivesi. Need kogused on aga suhteliselt väikesed. On välja arvutatud, et näiteks Saksamaal on keskmine kaadmiumi manustamine 0,2 mg nädalas. Nädaladoos, millest alates võib kaadmium mürgine olla, on inimesel 0,5 mg.
"Suur riskirühm on aga tõepoolest suitsetajad ja eriti need inimesed, kes elavad tööstuspiirkondades või puutuvad selle ainega kokku oma igapäevases töös.
Kaadmiumimürgistus pole naljaasi: suured doosid võivad kahjustada kopsu, neere ja munandeid," ütles Püssa. "Krooniline kaadmiumimürgistus ähvardab suitsetajaid osteoporoosi, kõrgvererõhutõve, viljatuse, kroonilise kopsu- ja neerupuudulikkuse ning eesnäärme- ja kopsuvähiga. Aga kaadmium pole sigaretisuitsu ainus kahjulik komponent. "
Seotud lood
Suitsetamisest jäävad geenidesse jäljed,
mis püsivad seal veel kaua pärast suitsetamisest loobumist.
Suitsetajate elu on Eestis oluliselt
raskemaks läinud, aga hinnatõusud on alles ees. Healthbolt.net näitab, mis
juhtub, kui nüüd kohe suitsetamisest loobuda.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.