Veel 15 põnevat fakti Maa kohta

Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mis tähendab seda, et raskemad elemendid asuvad tuumas, kergemad aga pinnale lähemal. Diferentseerumine toimus Maa kauges nooruses, kui kogu planeet oli üles sulanud. Maakoor koosneb peamiselt silikaatseist mineraalidest, mille peamised koostisosad on hapnik (46 protsenti maakoore massist) ja räni (28 protsenti). Seetõttu ongi need elemendid meie jalge all kõige levinumad. Kui aga arvestame kogu Maad, siis on üllatuslikult levinuimaks elemendiks hoopis raud, mis on kogunenud peamiselt Maa tuuma (34,6 protsenti Maa massist).

2. Kust on pärit maapinnal olev vesi?

On kaks hüpoteesi. Ühe järgi on vesi pärit jäistest komeetidest, mis Maaga kokku on põrganud. Teine ning tunduvalt tõenäolisem hüpotees peab aga vee allikaks vulkaane. Komeedid võisid anda teatud koguse Maa veest, kuid kindlalt teada see ei ole. Vulkaanid aga toovad vett vulkaaniliste gaaside koosseisus pidevalt maapinnale juurde ning see on tõestatud fakt. Vaielda võib vaid selle üle, kas kogu Maa vesi on vulkaanilist päritolu. Ka Maa atmosfäär on peamiselt vulkaanilist päritolu, kui välja arvata hapnik, mis on elusorganismide toodetud.

3. Milline on Maa suurim järv?

Suurimaks järveks on Kaspia meri, mis oli kunagi ookeani osa, mida nimetati Tethyseks. Teised Tethyse jäänukid on Vahemeri ja Must meri. Aja jooksul muutuvad nemadki järvedeks, sest Aafrika on Euroopa suhtes kokkupõrkekursil. Ning lõpuks need järved kaovad ning nende asemele tekivad mäestikud.

4. Kui suure osa Maa pinnast moodustavad kõrbed?

Kõrbed moodustavad umbes kolmandiku Maa pinnast. Vastupidiselt levinud arvamusele, et kõrbed on kuumad liivased alad, on põhiliseks kõrbi iseloomustavaks teguriks väike sademetehulk. Ka Antarktikat tuleb lugeda kõrbeks, kuid külmemat kohta annab Maalt otsida. Enamik kõrbi paikneb troopilistel laiustel. See on nii eelkõige atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasuste tõttu. Kui ekvaatoril valitsevad eelkõige tõusvad õhuvoolud, õhurõhk on madal ning sooja õhutemperatuuri tõttu moodustuvad pilved ning sajab igal pärastlõunal, siis troopilistel laiustel (umbes 30 kraadi ekvaatorist põhja ja lõuna suunas) on valitsevaks langevad õhuvoolud, kõrge õhurõhk ning pilvituse puudumine. Ekvaatori lähistelt tõusev ja troopikas langev õhk moodustab Hadley rakuks nimetatava suure õhutsirkulatsiooniringi.

5. Kuidas tekkis Kuu?

Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid, mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus materjal, mis koondus Kuuks. Tänapäeval enim aktsepteeritud hüpoteesi järgi on Kuu aga hiiglasliku kokkupõrke tulemus. Väga varases arengustaadiumis põrkas Maa ilmselt kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Kokkupõrke energiast piisas, et Maa täielikult üles sulatada. Maa orbiidile lennanud materjalist aga moodustuski Kuu.

6. Milline järv on sügavaim?

Maailma sügavaimaks järveks on Baikal Siberis (1637 meetrit), talle järgneb Tanganjika (1435) Ida-Aafrikas. Need järved on kõige sügavamad ühel kindlal põhjusel – nad asuvad riftiorus ehk kohas, kus manner on aeglaselt lõhki kärisemas. Ida-Aafrika riftiorg on suurim omataoline Maal. Riftiorust saab edasise arengu käigus noor ookean, nagu Punane meri täna. Ida-Aafrika aga eraldub ülejäänud Aafrikast ning temast saab mikrokontinent sarnaselt tänapäeva Madagaskarile. Loomulikult võtab see protsess aega kümneid miljoneid aastaid.

7. Kui palju mineraale on olemas?

Mineraalide kindlat arvu ei ole, sest iga aasta avastatakse umbes viiskümmend uut. Kokku loendatakse neid tuhandetes, kuid olulisemaid on umbes paarsada. Levinuimaks mineraaliks maakoores on päevakivi. See on mineraal, mis annab näiteks graniidile punase värvuse, ehkki paradoksaalsel kombel ta puhtana ise punakat värvi ei ole. Valget värvi päevakivile annab roosaka tooni hematiit ehk end mineraali kristallstruktuuri vahele kiilunud rauaoksiidi üliväiksed fragmendid. Teised levinud mineraalid on kvarts, kaltsiit, vilgud, pürokseenid, amfiboolid ja savimineraalid.

8. Milline saar on suurim?

Suurimaks saareks peetakse Gröönimaad. Samas tuleb anda endale aru, et see on kokkulepete küsimus. Ei ole mingit looduslikku põhjust, miks ei võiks me nimetada suurimaks saareks näiteks Austraaliat. On lihtsalt kokku lepitud, et Austraalia on liiga suur, et teda saaks saareks nimetada. Seega on tõmmatud piir mandrite ja saarte vahele. Saared võivad tekkida väga mitmel erineval moel. Osad neist on endised mandri tükid, mis on riftistumise läbi eraldunud (näiteks Madagaskar Aafrikast), teised on geoloogiliselt mandri osad, kuid neid eraldab madalam piirkond, mis on maailmamere poolt üleujutatud (Suurbritannia). On aga ka saari, mis on kogu aeg saared olnud ning neil pole mandritega midagi tegemist. Need saared on kerkinud ookeani põhjast vulkaanidena. Sellised on enamik Vaikse ookeani saari, näiteks Hawaii ja Tahiti. Eesti saared on ka loomulikult osakesed mandrist, kuid tekkinud maapinna aeglasel kerkimisel, mida seostatakse liustiku surve kadumisega umbes 10 000 aasta eest.

9. Kus paikneb suurem osa Maa vulkaanidest?

Huvitaval kombel on suurem osa vulkaanidest meie pilgu eest varjatuna ookeanisügavustes. Ookeanibasseinide keskel on pikad vulkaanilised mäeahelikud, mille keskel on vulkaanid, mis pidevalt uut materjali pinnale toovad ning seega aeglaselt ookeanide põhja laiemaks ehitavad. Ookeanide servadesse moodustavad aga süvikud, mis markeerivad kohti, kus ookeaniline maakoor mandrite alla sukeldub. Seega on ookeanipõhi pidevalt konveierilaadselt uuenemas ega ole kusagil üle 200 miljoni aasta vana. Mandrid on aga ookeanidega võrreldes praktiliselt igavesed. Nad on väiksema tihedusega ning kord moodustunud mandriline plokk seetõttu Maa vahevöösse tagasi sukelduma ei kipu. Mandrite tuumad on miljardite aastate vanused, aeglaselt nende pindala ookeanide arvelt suureneb.

10. Kui palju tõuseks merepind, kui kõik liustikud ära sulaks?

Kui Antarktis muutuks jäävabaks, siis tõuseks merepind 66 meetri võrra. Gröönimaa lisaks sellele veel 6 meetrit. Need on suured numbrid ning suur osa maailma rahvastikust peaks leidama omale kõrgema elupaiga, kuid õnneks ei ole sellise ulatusega katastroofi lähemas tulevikus juhtumas. Antarktise jääkilbi sulamine võtaks tuhandeid aastaid, see ei juhtu homme ega ka mitte järgmisel sajandil. Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli raporti kohaselt on suurim kliimamudelite arvutatud võimalik merepinna tõus järgneva saja aasta jooksul umbes meeter, kuid tõenäolisemaks peetakse väiksemat arvu.

11. Kas jää on mineraal?

Mineraali definitsioon ütleb, et mineraaliks pretendeeriv aine peab olema tahke, anorgaanilise tekkega, omama kristallstruktuuri, olema kindla, kuid mitte fikseeritud koostisega ning esinema looduslikult. Jää rahuldab kõiki neid tingimusi ning kuulub seega mineraalide hulka. Näiteks suhkur, pärlid ja merevaik ei ole mineraalid, sest nad pole anorgaanilise tekkega. Vulkaaniline klaas pole mineraal, sest tal pole kristallstruktuuri, kivimid pole mineraalid, sest neil pole kindlat koostist. Mida tähendab kindel, kuid mitte fikseeritud koostis? Asi on selles, et erinevad keemilised elemendid võivad tihti üksteist kristallstruktuuris asendada. Näiteks raud saab asendada magneesiumi ja räni alumiiniumi. Seetõttu ei saagi öelda, et mineraalil on alati fikseeritud koostis, kuid suvaline see siiski ei ole.

12. Milline on kõvim mineraal?

Selle mineraali kohta öeldakse, et pärast lahutust muutub ta emotsionaalselt väärtusetuks, kuid säilitab sellegipoolest rahalise väärtuse. Jutt on mõistagi teemandist. Mineraali kõvadus tuleneb eelkõige tema siseehitusest ning aatomeid siduvate keemiliste sidemete iseloomust. Teemant on mõnevõrra haruldase koostisega, sest koosneb vaid ühest elemendist – süsinikust, mille aatomid paiknevad üksteisest enam-vähem võrdsetel kaugustel ning on seotud tugevate kovalentsete keemiliste sidemetega.

13. Kas kuskil on parem ilm kui meil siin Maal?

Õnneks mitte, vähemalt meie jaoks on Maa ainus võimalik elukoht. Igal pool mujal on kas liiga külm või liiga kuum. Jupiteril on juba vähemalt viimased kolm sajandit kestnud üks hiiglaslik orkaan, mis on mõõtmetelt suurem kui Maa. Lisaks pole sel planeedil tahket pinda. Marssi haaravad sageli hiiglaslikud tolmutormid. Veenus on aga täielik põrgu. Temperatuur on 400 °C, rõhk planeedi pinnal ligi sada atmosfääri, õhk koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, taevas on pidevalt paksudes pilvedes ning kaela sajab väävelhapet. Kui keegi murrab pead, kus küll võiks asuda paradiis, siis Veenuselt vaadates ongi Maa üleni üks suur Eedeni aed.

14. Kui palju kulda on tänaseks kokku kaevandatud?

Vähemalt 193 000 tonni. Kui see kõik kokku koguda ja sellest üks suur kuup valada, oleks selle küljepikkuseks üle 20 meetri. Selline kuup ehk kogu maailma kuld maksaks tänast kulla hinda arvestades umbes 60 triljonit krooni. Peamised kullatootjad on Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA vastavalt 5300 ja 3200 tonniga aastas.

15. Millal saabub viimnepäev?

Kui mitte enne, siis ajal, mil Päikesel vesinik otsa saab kindlasti. Siis läheb Päike vesinikult üle heeliumi põletamisele ning muutub punaseks hiiuks, mille tagajärjel Maa ilmselt aurustub. On küll spekuleeritud selle üle, et Maa võib minna kaugemale orbiidile ja niimoodi säilida, kuid kas ka elu säiliks, on juba omaette küsimus. Ilmselt pole aga mõtet selle pärast muretseda, sest see juhtub miljardite aastate pärast. On äärmiselt ebausutav, et inimkond niikaua vastu peaks. Tõenäoliselt saabub viimnepäev meie jaoks oluliselt kiiremini ning oma rumala tegevusega on meil tegelikult juba praegu võimalik endale nö vesi peale tõmmata.