See kõlab nagu õudusfilmi sisukokkuvõte,
kuid on sellegipoolest tõsi: järvedes elav tappev amööb siseneb nina kaudu
inimese pähe ning toitub ajust, kuni ohver sureb.
Probleem pole siiski väga massiline – Ameerika Ühendriikides on teadaolevalt selle protisti ehk alglooma ohvriks langenud sel aastal kõigest kuus poissi, kuid ekspertide sõnul on probleem tõenäoliselt suurenemas, vahendas AP.
„Kahtlemata on tegemist probleemiga, millel tuleb teraselt silm peal hoida,” ütles tervisekaitseametnik Michael Beach. „Tegemist on amööbiga, kellele meeldib soojus. Kui järve vesi soojeneb, paljuneb ka amööb edukamalt. Karta on, et kliima soojenemine teeb elu tema jaoks veelgi lihtsamaks.”
Amööb nimega Naegleria fowleri on 1995 kuni 2004 aastani tapnud USAs 23 inimest. Üle maailma on teada mõnisada ohvrit alates selle protisti avastamisest 1960. aastail Austraalias.
Arizona osariigis elav David Evans ütles, et keegi ei teadnud, et ta poeg Aaron on selle amööbi küüsis, kuni ta 17. septembril suri. Probleemi tõsidusest polnud kellegil aimu, sest poiss kaebas vaid peavalu üle.
Pärast põhjalikke uuringuid jõudsid arstid probleemile jälile. Tõenäoliselt sai Aaron amööbi kõigest nädala eest nende kodu läheduses olevas Havasu järves ujudes.
Amööb elab järvepõhja settinud mudas. „Tõenäoline viis nakatuda on madalas vees liikudes setteid põhjast üles ajada ning seejärel vees kukerpalli teha. Nii on protistil lihtne ninna sattuda,” ütles Beach. „Edasi liigub amööb sihikindlalt aju suunas, hävitades teel ettejäävaid kudesid. Edasi jätkab ta hävitustööd ajurakke süües.”
„Sümptomiteks on kangus kaelas, külmavärinad ja peavalu. Hiljem võivad lisanduda ka hallutsinatsioonid ning käitumishäired,” lisas Beach.
Kord nakatunutel pole erilist pääsemislootust. Laboris on küll suudetud teatud rohtudega amööb peatada, kuid reaalselt on pääsenuid väga vähe, sest raviks ei jää lihtsalt aega. „Tavaliselt sureb nakatunu kahe nädala jooksul,” ütles Beach.
Teadlastel on amööbi kohta veel palju uurida. Näiteks ei ole teada, miks haigestuvad peamiselt lapsed ning poisid tunduvalt sagedamini kui tüdrukud. Beachi sõnul on üheks tõenäoliseks seletuseks, et poistele meeldib rohkem vees hullata ja kukerpalle teha, kuid see ei pruugi olla ammendav ja lõplik vastus.
Mitmetes USA lõunapoolsetes osariikides on hakatud inimesi selle alglooma eest hoiatama. Vältida soovitatakse seisva veega sooje tiike ja järvi. Havasu järve eest vastutavad ametnikud pole veel seisukohta võtnud. „Osad inimesed arvavad, et piisab hoiatavaist siltidest. Teised jälle leiavad, et järves tuleks ujumine keelata,” ütles Lake Havasu City esindaja Charlie Cassens.
Beachi sõnul ei peaks inimesed paanitsema hakkama, sest haigusjuhtumid on ikkagi väga harvad, kui arvestada järvedes ujuvate inimeste koguhulka. Ujuda tuleks puhtas vees ning sukeldumisel teha võimatuks vee ninna pääsemine. „Selleks, et nakatuda, peab amööb koos veega sattuma sügavale ninna,” ütles Beach.
David Evans on proovinud uurida amööbi kohta nii palju kui vähegi võimalik, kuid küsimusi tekib sellest rohkem kui vastuseid: „Me oleme lugematu arv kordi selles järves ujunud. Kas inimesed on kogu aeg ohus olnud? Kas kohalik omavalitsus oli probleemist teadlik? Kas on võimalik midagi teha, et amööb hävitada?”
Evans elab järve läheduses. Suvel on temperatuur enamasti üle 30 kraadi ning inimesed otsivad järvest leevendust. 8. september on David Evansi sünnipäev, mida tähistati pere ringis järve kaldal. Kõik oli korras veel nädal pärast seda, kuid siis hakkas tema poeg Aaron peavalu üle kaebama, mis ei andnud järgi. Haiglasse viiduna kahtlustati tal algul meningiiti. 17. septembril ta suri. „Üks on kindel,” ütles Evans. „Minu lapsed ei uju enam kunagi selles järves.”
Seotud lood
Möödunud nädalal Novaatori kõige loetumad
artiklid:
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.