GILD Bankersi kinnisvarafondi EEREIT
ekspertid leiavad, et büroopindade üüriturul pole hinnalanguseks põhjust, kuna
nõudlus on kõrge.
Kinnisvarafondi EEREIT juhatuse esimees Urmas Laur arvab, et hetkeolukorras on märkimisväärne nappus kvaliteetsetest büroopindadest, kus on tagatud kaasaegsed tehnosüsteemid ja hea parkimisvõimalus.
„Turul on olemas suur potentsiaal, et just olemasolevad üürnikud koliksid kvaliteetsematele pindadele. Üürihinnad on nii kesklinna kui äärelinna osas tõusnud aastaga ca 20%. Üürihindade langemine pole kuigi tõenäoline seni, kui ei lange ehitus- ja maahinnad,“ kommenteeris Laur.
Teise trendina tõi Laus välja selle, et paljud äripindade projektid ei jõua arendusfaasi. Büroopindade turul on spekulatiivse arenduse osa väike, kuna pangad on laenude väljastamisel äärmiselt konservatiivsed. Nõutavad on siduvad lepingud potentsiaalsete üürnikega. „Potentsiaalne pakkumine on ikkagi potentsiaalne tulu. Tänasest madalam üürihind ei taga arendajatele piisavat investeeringu tootlust, et alustada arendus- või ehitustegevust,“ märkis Laur.
GILD Bankersi hinnangul on lisaks Eesti kinnisvaraturul veel väga vähe büroopindu. Kui siin ning Riias ja Vilniuses on iga elaniku kohta vähem kui üks ruutmeeter kontoripinda, siis Põhjamaades on seda vähemalt 6 ruutmeetrit.
Seotud lood
Kontoripinna omanik seisab alati valiku
ees, kas jagada pind väiksemateks tükkideks ja anda kõrgema hinnaga välja või
üürida välja suurem pind ühele ettevõttele.
Lähema paari aasta jooksul võib Tallinnas
tühjaks jääda umbes kolme Ühispanga peahoone jagu uusi büroopindu, mis sunnib
arendajaid hindu korrigeerima või projektide valmimist helgemasse tulevikku
lükkama.
Tallinna büroopindade turg hakkab jõudma
küpsusfaasi ja parima asukohaga ruumide rendihind jääb 190-210 euro ehk
3000-3300 krooni piiresse ruutmeetrist.
Baltimaade kõrgeimat, A-klassi kontoriruumi
renti, mis ulatub 407 kroonini/m2, küsitakse Tallinnas.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.